Pärnu linnavalitsus annab volikogule arutamiseks lisaeelarve, millega soovib tulusid ja kulusid kärpida 75 038 300 krooni võrra, uus eelarve oleks kehtivast kümnendiku väiksem.
Pärnu kärbib kümnendiku eelarvest
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
21. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu selle aasta eelarve on 744 044 700 krooni, lisaeelarvega kahaneks see 669 006 400 kroonini.
Esplanaadi 10-t ähvardab sulgemisoht
Põhieelarvet tehes arvestati, et füüsilise isiku tulumaks tõuseb eelmise aastaga võrreldes 2,3 protsendi võrra. Uues eelarves on tulumaksu prognoosi vähendatud 41,5 ja riigi tasandusfondi laekumisi 22,7 miljonit krooni.
Kulude kokkuhoidmiseks vähendatakse 34,7 miljonit majandamiskulusid, 5,2 miljonit personalikulusid, 6,8 miljonit eraldisi jne. “Majanduskulusid vähendati kõigil ligi 30 protsendi võrra,” ütles rahandusosakonna juhataja Reet Näkk.
Majanduskulud koosnevad lähetuskuludest, inventari soetamisest jms. “Sisuliselt on need ametnikkonna ülalpidamiskulud,” täpsustas Näkk.
Linnavalitsus tahab Esplanaadi 10 näitusesaalide kasutusvalduse lõpetada, Ülejõe haruraamatukogu sulgeda, ühistranspordigraafikuid kärpida. Uue spordihalli juurde viiva Luule tänava ehituskulu vähendatakse 7 miljonilt 5,5 miljonile, Ringi tänava pikendusel jäävad selleks aastaks kavandatud tööd tegemata.
“Esplanaadi 10 kasutusvaldusest loobumine sõltub läbirääkimistest maja omanikuga, eelarve projektis on sellega arvestatud. Kunagi soovis omanik kasutusvaldust endale, nüüd käib linnaga kohut, et maja tagasi müüa,” täpsustas linnapea Mart Viisitamm.
Linnabussid hakkavad harvemini sõitma
Seda, milline ühistranspordi bussiliin ära jäetakse, on vara öelda. Linnavalitsus on teinud Go Busile ettepaneku vähendada liinikilomeetreid 7-10 protsendi võrra. “Tõenäoliselt vähendatakse sõitmissagedust, mitte ei jäeta liine ära,” lausus Viisitamm.
Ainsa investeeringuna lisatakse eelarvesse 1,87 miljonit, mida on vaja Rannapargi rekonstrueerimise omafinantseeringuks.
Lasteaedade köögiseadmed jäävad ostmata, lasteaeda Trall ei remondita. Tänavaauke parandatakse viiendiku võrra vähem, purskkaevude töötamisaeg lüheneb, suvel lilli tänavatele pannakse, aga sügisel kapsaid mitte.
Näki andmetel andis riik eelmisel aastal Pärnule teede remontimiseks 15,6 miljonit, kuid tänavu on loota ainult 3,9 miljonit. “Koolidele ei anta sel aastal üldse investeeringuid,” lausus ta.
Ametnike palk jääb endiseks
Tänavavalgustuse pealt linn kokku hoidma ei hakka, sest tänavavalgustust reguleeritakse automaatselt.
Ajaleht Pärnu suvekuudel ei ilmu, kuid sügisel enne valimisi antakse seda taas välja. Mainekujunduslepingu kohta ütles Viisitamm, et selle otstarbekus on kantselei otsustada.
Ametnike jt linnaeelarvest sõltuvate töötajate palk jääb samaks, sest Viisitamme hinnangul oleks koondamistasud suuremad kui palga vähendamisest saadav efekt. Küll vähenevad kõikvõimalikud lisa- ja asendustasud, lähetusteks ja koolitusteks on asutustel vähem raha. Alles jääb linnaametnike 13. palk.
“Ma ei välista, et järgmise aasta eelarvet tehes 13. palga mahu või kaotamise osas midagi ette võetakse,” lubas Viisitamm.
Viisitamme sõnade järgi ei saa ta kinnitada, et kärbe on piisav ja aasta lõpuni tuleb sellega välja. “Arvan, et Eesti riik on juba pankrotieelses olukorras ja sealt tulevad otsused on väga ootamatud. Tulubaasi kallale minemata oleks Pärnu linn aasta lõpuni omadega välja tulnud,” rääkis keskerakondlasest linnapea.
Volikogu hakkab negatiivset lisaeelarvet arutama 16. aprillil toimuval istungil. Lisaeelarve vastuvõtmiseks on vaja teha kaks lugemist, teine lugemine on tõenäoliselt 21. mail.