/nginx/o/2008/09/13/74259t1h9cbd.jpg)
Veterinaar- ja toiduamet alustab esmaspäeval sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.
Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisest aastast alates ei külvata vaktsiini kogu riigis, vaid vaktsineeritakse 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.
Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaast, jätkatakse Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning seejärel liigutakse edasi piki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.
Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ja veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.
Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleks see jätta puutumatult leidmiskohta. Kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.
Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 30. septembrini.