Pärnu linnavõim valmistub valimiseelseks pingutuseks

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Estonia omanikutuluga praegune linnavõim pärast 2013. aastat ei arvesta, küll aga tahetakse 2017. aastani parkimisest niisama palju kui praegu tulu saada.
Estonia omanikutuluga praegune linnavõim pärast 2013. aastat ei arvesta, küll aga tahetakse 2017. aastani parkimisest niisama palju kui praegu tulu saada. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavolikogu kavatseb neljapäeval vastu võtta Pärnu eelarvestrateegia aastateks 2013–2017, kus Euroopa Liidu toetuste säilitamiseks tahetakse kohustusi tulevikku lükata, maamaksu tõsta, parkimistasu alles jätta ja Estoniast viimane võtta.

Pärnu areng sõltub ELi toetustest, mida antakse vaid omavalitsustele, mille võlakoormus jääb alla 60 protsendi. Majandusbuumi aegne laenamine viis linna netovõlakoormuse üle 76 protsendi, see aasta tahetakse lõpetada 67,1- ja järgmine aasta 55,9protsendise võlakoormaga.

Kingikott vajab täitmist

Kui Pärnu linn oma kohustusi vähendada ei suuda, jääks ta ilma Jaansoni raja ja rannapromenaadist Mai rajooni viiva kergliiklustee ehitamiseks antavast toetusest. Selleks, et valimiste eel linlasi rõõmustada, vajab praegune linnavõim hädasti objekte, mille linte lõigata või vähemalt nende peatsest valmimisest raporteerida.

Tõenäoliselt pakitakse “kingituste kotti” Pärnu Vee raha eest ehitatavad tänavad, erainvestori rajatav kino ja kaua valminud Via Baltica Pärnu ümbersõit. Samuti pingutatakse väiksemate, aga valijatele meelde jäävate kulutustega, nagu näiteks lasteaedade ülekäigurajad.

Ent raha on vähe ja seda oleks hädasti juurde vaja. Kasutult seisva linnavara müüki võib ju tänavuse 972 050 euro asemel 1 232 000 euro eest järgmise aasta eelarvesse planeerida, kuid seda ei tea keegi, millise summa eest vara müüa õnnestub.

Kohustuste tulevikku lükkamise ehk laenude refinantseerimisega on Toomas Kivimägi linnavalitsus samuti kogu võimuloleku aja tegelnud. Intressi vähendamine on iseenesest mõistlik, ühes sellega on aga tagasimakseperioodki pikenenud.

Maamaks tõuseb, parkimistasu jääb

Riigi käitumisega tuleb arvestada. Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) lubas riigikogu valimiste eel kodualuse maa maamaksust vabastada ja järgmise aasta algusest on maamaksust vabastatud elanikud, kelle rahvastikuregistrijärgse elukoha juurde kuulub kuni 1500 ruutmeetrit elamu- või õuemaad. Suuremate kruntide omanikke ootab aga ees maksutõus, sest omavalitsuse tulud vähenevad.

Pärnu eelarvestrateegia järgi tõuseb maamaksust kogutav summa seniselt 1 119 000 eurolt aastas 1 145 270 euroni alates järgmisest aastast. Strateegia näeb ette tõsta elamu- ja õuemaa maksumäära 0,7–1,5 protsendilt 2,5 protsendini ehk suurima määrani, mida seadus lubab.

Kõrgemat maamaksu hakkavad tasuma need, kelle krunt on üle 1500 ruutmeetri. Peale selle on kavandatud ärimaa maksumäära 20protsendine tõus.

Koalitsioonileppesse kirjutatud lubadusest, et 2011. aastast on Pärnus parkimine väljaspool suveperioodi tasuta, kavatseb linnavõim loobuda. Võiks ju tunnistada, et raha on eelarve täitmiseks vaja, kuid selle asemel jagab abilinnapea Meelis Kukk hinnanguid, et tema arvates ongi Pärnus parkimine tasuta, ja linnapea on üldse vait.

Eelarvestrateegiasse on iga-aastane 225 000eurone parkimistasu kavandatud kuni aastani 2017. See tähendab, et Kivimägi linnavalitsus sunnib järeltulijatki parkimistasu säilitama, sest muidu tekib eelarves puudujääk.

Estoniat pole hiljem vaja

Taastusravikeskuse Estonia omanikutuluga praegune linnavõim pärast 2013. aastat enam ei arvesta. Kas see tähendab Estonia müüki, strateegias ei kirjutata, igal juhul kavatseb võimuliit järgmisel aastal Estoniast välja pigistada kõik, mis varem tegemata jäi.

Valimiste eel lubas Kivimägi, et Estonia hakkab igal aastal maksma viis miljonit krooni omanikutulu. Koalitsioonilepingut kirjutades mindi lausa nii uljaks, et planeeriti linnale kuuluvatelt äriühingutelt alates 2012. aastast 25 miljonit krooni. Tegelikkus on proosalisem: 2010. aastal tuli Estonialt lubatud viis miljonit krooni, 2011. aastal lepiti 63 910 euroga (ligi miljon krooni), selleks aastaks on kavandatud 259 780 eurot (umbes neli miljonit krooni) ja järgmiseks aastaks 383 000 eurot (alla kuue miljoni krooni). Arvesta, kuidas tahad, kuidagi ei anna valimislubadust kokku ehk iga aasta kohta viit miljonit krooni.

Linnaeelarvest palka saavate inimeste töötasu vähendas Kivimägi 2010. aasta alguses viis kuni kümme protsenti. Viis protsenti oli palgalangus ainult lasteaednikel, ülejäänute töötasust kärbiti kümnendik. Järgmise aasta algusest on linnavõim lubanud palgad viie protsendi võrra taastada, lisades, et järgmine viis protsenti taastatakse 2014. aasta algusest.

2013. aasta sügisel toimuvad Pärnu linnavolikogu valimised. Uued võimulepürgijad jagavad juba uusi lubadusi. Klaarides ühtlasi varem võetud kohustusi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles