Maarjakodu ootab riigi rahakoti kosumist

Maarjakodu maja Pärnus Karja tänaval ootab elanikke, eelmisel nädalal elas seal ajutiselt vaid üks klient. Foto: Urmas Luik

Mittetulundusühingu Maarjakodu Pärnus Karja tänaval asuv maja on valmis pakkuma elukohta üheksale erivajadusega inimesele, kuid kuna riik kaasrahastab vaid ühte kohta, seisab hoone peaaegu tühjana.

Maarjakodu Ravi tänava päevakeskuses saab praegu kümme vaimupuudega noort toetatud igapäevaelu või toetatud töötamise teenust, rahastajaks sotsiaalkindlustusamet. See tähendab, et vanemad-hooldajad võivad erivajadusega noore inimese rahuliku südamega tööajal Maarjakodusse jätta.

MTÜ 2010. aastal ostetud, projektitoetuste ja paljude sõprade abiga korda tehtud majast Karja tänaval pidi saama Maarjakodu pikaaegsetele klientidele nagu päris oma kodu. Loodeti, et osaliselt riigi rahastatud ööpäevaringse hooldamise teenus võimaldab puudega täiskasvanutel elada omaette, kuid siiski turvaliselt personali järelevalve all. Riiklik toetus katab ööpäev läbi hoolduse kulud, klientide maksta jäävad toidu- ja kommunaalkulud.

Paraku suudab riik praegu kaasrahastust pakkuda vaid ühe koha eest, kuid ühe elaniku pärast personali tööl ja maja soojas hoida pole Maarjakodul mõtet.

Pärnu linnas osutavad erivajadustega inimestele sotsiaal- ja erihoolekandeteenuseid MTÜ Maarjakodu, SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku päevakeskus ja erivajadustega inimeste rehabilitatsioonikeskus. Kõik keskused on avatud tööajal. Ööpäevaringset erihoolekandeteenust ei paku praegu Pärnus ükski asutus.

Kodu erivajadustega noortele

“Kui me Karja tänava maja laenuga ostsime, polnud Pärnus ühtegi kohta, mis oleks raske ja sügava vaimupuudega inimestele ööpäevaringset elamisteenust pakkunud,” meenutas Maarjakodu juhataja Hiie Martinson. “Nüüd saime maja valmis, meil on valmidus teenust osutada, inimesed ootavad, aga riigi rahastust pole. Sama olukord on igal pool: Eestis on erihooldusteenuse järjekorras umbes 300 inimest!”

Karja tänava maja ümber on kena aed, kus elanikud saaksid töötada. Need, kel huvi ja kel tervis lubab, võiksid käia päevakeskuses või isegi tööl. Majas on oma köök ja mõnus puhkenurk. Kõik on elanike vastuvõtuks valmis.

Et hoone päris tühjalt ei seisaks, on Maarjakodu proovinud seal soovijatele pakkuda intervallteenust. See tähendab, et puudega inimese hooldajad saavad noore tuua ööpäevasele hoiule mõneks päevaks kuni kuuks, kui näiteks perel on vaja ära sõita. Kahjuks on see teenus üsna kallis: ööpäeva hind on 30 eurot, kuu maksab 640 eurot ja riigi toetust üldjuhul loota pole, kuna perekonnaseaduse järgi peab igaüks ise oma puudega täiskasvanud pereliikmed hooldatud saama.

Paar nädalat oli intervallteenusel seni lastekülas elanud noormees, kellele koduvald uut elukohta otsis.

“Ka intervallteenust pole majanduslikult mõttekas vaid ühele inimesele osutada, see ei kata meie kulusid ja teenusele peale maksta me ei taha,” nentis Martinson. “Korraga peaks hooldusel olema vähemalt kolm inimest.”

Põhimõtteliselt võiks peres elava inimese intervallteenuse eest tasuda kohalik omavalitsuski, näiteks võimaldades väikest puhkust oma valla erivajadusega inimese hooldajatele. Tähendab ju haige või puudega omakse kodus hooldamine tihti täiskohaga, kuid tasuta tööd ja hooldajat-abilist palgata kõik pered ei suuda.

“Riik toetab neid peresid, kes otsustavad erivajadusega noore saata hooldekodusse, aga kahjuks mitte neid, kes päevast päeva pereliiget kodus abistavad,” jagas Martinson hooldajate muret.

Osaliselt rahastab riik psüühikahäirega inimeste igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenuseid ning ööpäevaringset erihooldusteenust.

Väike abi hooldajatele

Tööealistele inimestele, kel tuleb tööotsingute või igapäevatöö kõrvalt leida aega oma eaka või erivajadusega lähedase eest hoolitsemiseks, pakub Maarjakodu Euroopa Liidu toetusel osalemist Innove projektis “Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed”. Selle raames saab lähisugulast hooldav inimene kuue kuu jooksul toetust hooldaja palkamiseks.

Töötu inimene saab palgata hooldaja, kuni ta tööd otsib või kui lähedase äkilise haigestumise korral pole töökoha kaotamise hirmus võimalik koju haiget põetama jääda.

Nii ei lange inimene tööhõivest välja ja poole aasta jooksul muutub vahel palju: töötu leiab töö, mis edaspidi võimaldab tal ise hooldajale tasuda, insuldi või avarii läbi elanud inimene paraneb niivõrd, et ei vaja enam pidevat hooldust.

Aasta jooksul on Pärnumaal seda teenust kasutanud umbes 20 inimest, Martinsoni jutu järgi on kõik väga rahule jäänud ja paljud töö leidnud.

Oktoobris avatakse Maarjakodu Ravi tänava majas heade mõtete ja tervendamise tuba, kus erivajadustega inimestele hakatakse pakkuma massaaži, muusika- ja värviteraapiat, kliente võtab vastu psühholoog. Projekti rahastavad Eesti-Šveitsi koostööprogrammi vabaühenduste fond ja kodanikuühiskonna sihtkapital, mille toel on ostetud massaažilaud, heliseadmed ja muu vajalik inventar. Teenus hakkab olema tasuline.