:format(webp)/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
/nginx/o/2012/10/05/1356442t1h752b.jpg)
Eile-üleeile pääses mõnigi kevadest saati Pärnu ranna roostunud rannaniitu madalmuruseks karjamaaks kujundavast sadakonnast Šoti mägiveisest linna peale laiama, pikka pidu neile aedikust väljas siiski ei lubatud.
Mägiveised tegid aedikust vehkat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kestvamat muretsemist nõudis eile hommikul Vana-Pärnu rannas putku pääsenud veis, nii et rannateel luusinud looma märganud pärnakal Janel ei jäänud muud üle, kui otsida viimases hädas abi Pärnu Postimehelt.
„Üks vissi kepsutab rannateid mööda, teised vaatavad üliõnnetult aia taga, hea meelega aitaks ammujad kokku,” kirjutas Jane lehetalitusse.
Õnnetuseks jäi naine selles ürituses hätta: infotelefon soovitas nõu küsinul helistada keskkonnaametile, kuna linnaveised on nende projekt; keskkonnaamet deklareerinud omakorda, et nemad põllumajandusloomadega ei tegele, ja soovitas priiuses kepsutajast teatada päästeametile. Ei vastanud karjaku telefongi, mille numbri Jane aedikult leidis.
„Pärast pooletunnist üritamist leida keegi, keda visside heaolu huvitab, pidin kahjuks käega lööma,” tõdes Jane. „Ehk sai “väike” vabaduseihaleja ikka oma sõprade juurde tagasi.”
Et hilisematest teadetest aedikust väljas veistest ei ole andmeid, jääb arvata, et loomasõbrast pärnaka lootus täitus ja eksinu leidis tagasitee.
Analoogne juhtum leidis aset eile hommikul, ent seda juba siinpool jõge ja Raeküla all ehk täpsemalt Saare tänava otsa kandis.
Seal lahenes olukord päris kiiresti, liiati leidis aedikut parandanud karjak Jüri Nurk, et probleemi kui sellist polnud.
„Jah, vahepeal käivad linna peal,” muigas kiiresti kümmekonna meetri aialõigu taastamisega hakkama saanud karjak. „Neil, kellega siin rääkinud olen, pole sellest midagi, et loomad vähe jalutavad.”
Liiati on tegemist vagurate pudulojustega, kes vägevatele sarvedele vaatamata pole murdjaloomad ega otsi, keda oma nukkidega susida. „Kaua neid siin enam pidada ei saa, ehk nädal–poolteist: söök lõpeb otsa,” tõdes Nurk.
Projekti „Linnalehmad” eesmärk on taastada Pärnu ligi 250 hektarit roostunud rannaniite ja rannikulõukaid, rajada hooldamiseks vajalik taristu (aiad ja loomade varjualused), luua kaitsealale külastusvõimalused ja korraldada üritusi rannaniidu naabrusse jäävatele linnaelanikele ja Pärnu külalistele. Projekti kogumaksumus on 1 138 413 eurot (peaaegu 18 miljonit krooni).