Helsingi pensionäride keskliidus Soome eakate ravi- ja turismisõite Pärnu korraldav Seppo Rosenqvist kinkis erivajadustega inimeste tegevuskeskusele Maarjakodule 1400 eurot ehk ligi 22 000 krooni.
Rosenqvist selgitas raha üleandmisel Maarjakodu perenaisele Hiie Martinsonile, et tegu pole annetuste kogumiga, vaid see on tema 60. sünnipäeva kink. Ütlesin sõpradele, et pangu nad kingi asemel pakki raha, viin selle eesti lastele.
Rosenqvist kinnitas, et Maarjakodu ise teab kõige paremini, kuhu raha kulutada, ja mingit kuluaruannet Martinsonil talle esitada ei ole vaja.
Rõõm on aidata
Kaks ja pool aastat Soome pensionäre Pärnusse puhkama või ravile vahendanud Rosenqvist ütles, et ühel järjekordsel Pärnu-sõidul erivajadustega laste ja noorte tugikeskuse majandamisraskustest kuulnud, süvenes tal soov Maarjakodu aidata.
Mulle on küll arusaamatu, miks linn või riik neid ei toeta, imestas Rosenqvist. Seda enam, et iga kord, kui tema on juhtunud Maarjakodusse, on maja täis noori, kes asjatundlike juhendajate käe all õpivad elutarkusi.
Nende laste õpetamine on ju ülimalt tänuväärne ja kodudele suureks toeks, märkis Rosenqvist. Ja kui Maarjakodu kulutab tema kingituse näiteks ahjupuude ostmisele, on tal väga hea tunne, et päästis majaasukad külmast sooja tuppa.
Linn Maarjakodust ei hooli
Martinson ütles, et kingiraha eest tulebki ilmselt puid osta ja võlad tasuda. Võlgu oleme bussi ühe ratta eest ja parkimistasukski pole meil raha jätkunud, tõdes ta.
Martinsoni sõnutsi on alandav, kui 14 aastat puudega inimestele turvatunnet ja tegevust pakkunud Maarjakodu on linna sotsiaalmaastikul tegutsejaile pinnuks silmas. Vähe sellest, et linna eelarvest ei jagu Maarjakodule sentigi, mullu võttis linn endale riigieelarvega Maarjakodu kaasajastamiseks antud 400 000 kroonigi.
Enam kui aastapäevad tagasi koostas Maarjakodu pere üksikasjaliku projekttaotluse sotsiaalministeeriumile, et remontida vettpidavaks maja katus, uuendada veetorustik ja elektrijuhtmed ning ehitada trepilift. Lifti on väga vaja, et ratastoolis majja pääseda, põhjendas Martinson.
Maarjakodulaste rõõm oli piiritu, kui ministeerium edastas teate Pärnu liikumis- ja vaimupuudega laste ning noorukite tegevuskeskusele Maarjakodu rahaeralduse sissekirjutamisest riigieelarvesse.
Imestus oli suur, sest mulle oli siis juba teada, et linnavalitsus saatis ministeeriumile meid mittetoetava kirja ja soovis raha hoopis Oliverile, meenutas Martinson. Nädala pärast tuligi teine teade, mis muutis majaperenaise kahtluse tõeks.
Mõni päev tagasi, riigi aastapäevapeol kinnitas linnapea, et meilt äravõetud rahast ei piisa Oliveri kordategemiseks, nentis Martinson. Ta vastas linnapeale, et Oliveri probleem pole tema mure, kuid valus on tal ikka veel, et linnavalitsuse ametimehed nullisid silmigi pilgutamata tema tööpere aastapikkused jõupingutused.
Linnapea lubas aidata
Martinson loodab nüüd, et linnapea peab samal peol antud lubadust ja saadab linnavalitsuse majandusmehed maja vaatama, et veenduda, kui kiiresti vajavad väljavahetamist muinsuskaitse all oleva ja linna omandisse kuuluva maja räästarennid.
Mittetulundusühing Maarjakodu on välja kasvanud Pärnu linna eelarvelisest Maarja tugikodust. Kodu pakub 8-25aastastele psüühiliste erivajaduste ja vaimupuudega lastele-noortele arendavat tegevust, püsikäijate nimekirjas on 13 inimest ja linn ostab majalt tugiisiku teenust 26 erivajadusega inimesele. Maja palgal on perenaisega kokku kolm inimest, lisaks seitse tugiisiku teenuse osutajat.