Kihnut ja koduriiki laias ilmas tutvustav visiitkaart, 2009. aasta jaanipäeva eel ülipidulikult avatud ja modernselt sisustatud muuseumihoone on sattunud Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) avaliku kõmulise pahanduse keskmesse.
Kihnu muuseum kõmulise pahanduse keskmes
2. november 2012, 09:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihnu valla allasutus, muuseum, on üks neist 58 objektist, mille puhul EASi nõukogul tekkis riigiabi ergutava mõju puudumise kahtlus. Kihnu vallavalitsus vaidlustas EASi otsuse, mille järgi neilt nõutakse tagasi 22 412 eurot ja 74 senti (350 672 krooni), ja palus siseministeeriumil tunnistada see otsus tagasiulatuvalt kehtetuks. Siseministeerium leidis, et EASi otsuses toodud rikkumiste toimepanek on tõendatud, ega rahuldanud Kihnu valla vaiet.
Eile oli raha tagasimakse nõue Kihnu vallavalitsuse istungi üks päevakorrapunkte.
Põhjalik muutumine
Kihnu muuseum asub saare südames Linakülas 1892. aastal ehitatud koolimajas ja õpilased ajasid seal tarkust pähe 1972. aastani, mil valmis koolihoone.
Hoone uuendamise vajadus kerkis päevakorda sajandi alguses ja sai täishoo 2008. aastal, kui EAS toetas Kihnu valla projekti, mille tulemusena renoveeriti hoone ja sisustati rikkaliku väljapanekuga UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud kultuuriruumi vääriliselt. Projektikohased tööd läksid maksma 9,7 miljonit krooni, sellest toetus moodustas 8,2 miljonit krooni ehk 524 076 eurot.
Ümberehitamise käigus suurenes ruumide pind, hoone ruumiprogramm muudeti muuseumi vajadustele vastavaks, ehitati kütte- ja ventilatsioonisüsteem, paigaldati vee- ja kanalisatsioonitorustik.
Renoveerimise järel on muuseum kasutusele võetud Kihnu pärimuskultuuri tutvustava, tänapäeva nõuetele vastava muuseumina. Hoone allkorrusel on püsiväljapanek ja näitusesaal, ülakorrusel töötajate kabinet, panipaigad, lugemissaal pärimuskultuuri tutvustamiseks, nõupidamiste ruum ja SA Kihnu Kultuuriruumi töötajate kabinet.
Tollane vallavanem, riigikogu liige Annely Akkermann arvab, et raha tagasiküsimine olukorras, kus EASi konsultandid vaatasid üle kõik dokumendid kolm aastat tagasi ja kiitsid heaks, ei ole põhjendatud ega mõistlik.
“Valla toonane projekti juhtkond enda arvates täitis riigihangete seadust ja samamoodi kõik dokumendid said kolm–neli aastat tagasi EASile esitatud. Nemad olid küll seda meelt, et riigihangete seadus on täidetud, ja ma ei näe vallal süüd,” leiab Akkermann. “Minu arvates on tagantjärele tarkus nagu täppisteadus, otsused tehakse ju, vaadates tulevikku, mis on määramatu, kuid sellel ajal olemaoleva info ja parema äranägemise järgi, aga selgeltnägija ei ole keegi.”
Akkermanni arvates on EASi ja riigihangete seaduse puhul võimalikud eri tõlgendused ja kui nüüd raha tagasi nõutakse, saab ligi 700 elanikuga vald seda maksta vaid oma eelarvest.
Kihnu muuseumi juhataja Maie Aav oli see, kes vallaasutuse juhina taotles EASilt piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist raha, ja kinnitab, et enne kõnealust viimast auditit kontrollis EAS Kihnu muuseumi rekonstrueerimise projekti korduvalt, aga ei divisjoni- ega järelevalveüksustepoolne kontroll leidnud olulisi puudusi.
“Kinnitati hoopis, et projekti elluviimine on korrektne, et toetust on kasutatud sihipäraselt ja toetuse kasutamisega seotud kuludokumendid ning tasumist tõendavad dokumendid on olemas ja asjakohased ning toetuse saajale väljamakstud summa vastab tegelikele kuludele,” selgitab Aav.
Muuseumi juhataja väitel ei tegelnud viimane audit, mille EASi siseauditi üksus korraldas, mitte sisuliste asjadega, vaid püüdis leida formaalseid vigu riigihangete seaduse täitmisel. Näiteks pani audit süüks, et multimeediaseadmete hanke puhul ei ole hankelepingu sõlmimise soovi avaldamine Kihnu valla veebilehel tuvastatav.
“Meie kinnitame, et hanketeade avaldati valla veebilehel, kuid seoses domeeninime vahetuse ja veebilehe üleminekuga uuele aadressile ei ole meil võimalik seda tõendada. Riigihangete seaduse kohaselt tuli teade kodulehel avaldada, aga taasesitamist võimaldava vormi andmist ei nõudnud ükski seadus,” nendib Aav.
Etteheited vallale
Siseministeeriumi pressinõunik Kaili Uusmaa vahendab valdkonda kureeriva regionaalministri Siim Kiisleri selgituse.
Minister ei nõustu arusaamaga, nagu karistataks EASi enda töö logisemise eest ühte omavalitsust, selle elanikke ja muuseumi kui kultuuripärandi kandjat.
“EAS tegi auditi ja leidis Kihnu muuseumi projektis terve rea rikkumisi, mis olid tehtud riigihangete korraldamisel. Need on sellised rikkumised, mille puhul ei saa meie ministeerium ega EAS silma kinni pigistada, vaid peame ikkagi lähtuma seadustest,” tõdeb Kiisler.
Kui rikkumine on toime pandud, vastutab selle eest ikka rikkumise toimepanija ja ministri sõnutsi pole muud teha, kui Kihnu vald peab selle raha leidma oma vahenditest.
“Samal ajal, vaadates projekti kogumahtu, Kihnu valla eelarvet ja neid erinevaid regionaaltoetusi, mis Kihnu saab, ei saa öelda, et see summa oleks kosmiline,” leiab Kiisler.
Rohkem dokumente
EASi kaudu siseministeeriumile esitatud vaide põhjus on Kihnu valla veendumus, et otsuse tegemisel ei arvestatud kõiki asjaolusid.
“Kihnu muuseumi rekonstrueerimise toetuse osaline tagasinõudmine EASi poolt summas 22 412 eurot ei ole Kihnu vallavalitsuse hinnangul proportsionaalne, arvestades aset leidnud eksimusi,” ütleb vallavanem Ingvar Saare. Tunnistades, et tagantjärele vaadates on mõningaid vigu tehtud, kuid süüvides neisse sisuliselt, ei ole kihnlaste hinnanguna tegemist suurte eksimustega.
“Pakkujaid koheldi võrdselt, info oli kättesaadav kõigile ja kogu protsessi konsulteeris ju EAS ise,” märgib Saare. “Meid on auditeeritud mitu korda ning siis pole eksimusi leitud, kuigi esitatud materjalid on samad.”
Saare sõnade järgi tehti projekti teostamise ajal otsuseid tollaste parimate teadmistega ja parimate kavatsustega avada Kihnu muuseum külastajatele.
“Ilmselt oleks pidanud tegelema rohkem koosolekuprotokollide koostamise ja telefonikõnede lindistamise, mitte projekti eesmärgi saavutamisega,” nendib vallavanem. “Tore on teada, et vabariigi valitsuse 22. detsembri 2006 määrusest number 278 lähtuval EASi hinnangul ei ole isegi sellisel juhul, kui finantskahju ühelegi osapoolele ei teki, oluline projekti eesmärgi saavutamine, vaid protsessi filigraanne läbiviimine. Kusjuures vastav määrus ei lase isegi rikkumisi sisuliselt kaaluda, vaid lajatab kohe 25protsendise tagasinõudega.”
Vallavanem jätab lahtiseks vastuse, kas vald kavatseb tagasimakse vaidlustada kohtus, mainides, et selle otstarbekust arutavad nad lähiajal.
Tõsiasi on see, et siseministeeriumi otsus tekitab Kihnu vallale juurde katteta finantskohustuse, mistõttu väheneb toetuse saaja võimekus rahastada või kaasrahastada nii Kihnu muuseumi tegevust kui muid saare arenguks vajalikke projekte, näiteks sadamate ajakohastamist, uue koolimaja ehitamist, teede remonti.
“Minu arvates on lugu tõsine, sest Euroopa Liidu raha on meie kõigi raha, see on ka Eesti maksumaksjate raha ja selle kasutamisel peame olema väga täpsed ja eeskujulikud. Aga selle jama eest, mis on nüüd EASiga tekkinud, ei ole mõtet hakata karistama Kihnu muuseumi ega omavalitsust,” leiab Kihnu valla aukodanik, SA Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu esimees Mark Soosaar, lisades, et 2007.–2013. aasta finantsperioodil on muudetud reegleid, mis paraku puudutasid ka juba alustatud projekte.
EASi seisukoht ei jõudnud artikli kirjutamise ajaks veel toimetusse.