Kuigi suur osa Pärnu rannaniite püganud veistest on viidud Viljandimaale talvekorterisse, on suvepealinna mereäärsetelt heinamaadelt veel kinni püüdmata 28 pikakarvalist ja üsna metsistunud Šoti mägiveist.
Mägiveised ei taha Pärnu rannaniidult lahkuda
16. november 2012, 13:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitu Mai tänava kandis elavat linnakodanikku on toimetusele teada andnud loomade kehvast olukorrast. „Juba kuu aega on nende elektrikarjusega piiratud ala täis meremuda ja soppa. Loomadel ei ole enam ammu midagi süüa, nad kogunevad traataia nurka. Neil ei ole jalatäit kuiva kohta, kuhu pikali heita,“ kirjutas üks Mai tänaval elav naine.
Loomade omanik Georg Artma lükkas sellise väited ümber. Tema sõnul pole loomadel häda midagi. „Neil on liikumiseks väga suur ala, oma 15-20 hektarit, kust leiab kuiva küljealust ja süüa piisavalt,“ rääkis ta.
Artma jutu järgi on poriseks tambitud see koht metallaia juures, kuhu nad veistele heina toovad. Seda selleks, et üsna metsistunud loomad sinna meelitada ja sealt ehk siis lõpuks auto peale saada. Seegi tegevus olla üsna vaevaline, sest tänavuse sooja sügisega jagub veistel rohelist ninaesist ja heinast nad seetõttu suurt lugu ei pea.
„Nad kardavad inimest ega anna ennast kätte. Nagu metsloomad,“ kirjeldas Artma isepäiseid mägiveiseid.
Artma sõnutsi on tänaseks taas veiste äraveoks auto tellitud. Kui läheb hästi ja õnnestub loomad auto peale saada, lahkuvad talvekorterisse viimasedki Pärnus suvitanud linnalehmad. Tellitud auto mahutavat kõiki 28 looma.
Tänavu on linnalehmad hävitanud roostikku Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla rannaalal kokku umbes 70 hektaril.
Pärnu rannaniitude eest hoolitses sel aastal 96 veist, pool neist sarvilised ja pikakarvalised Šoti mägiveised. Järgmisel aastal on plaanis Pärnu rannaniitudele tuua 200 linnalehma.