“Roheliste” autode tanklate võrk Pärnumaal laieneb

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: PP

Kui keskkonnasõbralike elektriautode kiirlaadimisjaamade võrk hakkab Eestis paika saama, siis gaasitanklate rajamine nii Pärnus kui mujal riigis edeneb pisitasa.

„Pärnusse ja Pärnumaale paigaldatakse kokku kümme kiirlaadijat,” rääkis elektriautode ostutoetuse jagamist ning kiirlaadimisvõrgu rajamist korraldava ja haldava SA KredExi kommunikatsioonispetsialist Tarmo Seliste. „Praeguseks on Pärnumaale paigaldatud kõik kümme laadijat ja kõik need on töökorras.“

Kui jaamades midagi vajaka jääb, siis ainult rajatiste märgistamisel. Näiteks Pärnu Ringi tänava laadimisjaama juurde tohib esialgu parkida igaüks, paraku võtab niiviisi talitaja elektriauto omanikult võimaluse pääseda laadija ligi.

„Märkide paigaldamise ja hooldamise eest hoolitseb KredEx,” lubas Seliste ebakoha peagi kõrvaldada. „Praegu käib märkide tootmine ja hiljemalt kuu aja jooksul saavad märgid paigaldatud.”

Ehkki 30. novembril lõpeb kiirlaadijate testimisperiood, jääb elektriautode tankimine veel mõneks ajaks priiks: tasuliseks muutub laadimine 1. veebruarist.

Küll saavad elektriautode omanikud hakata 1. detsembrist internetis aadressil www.elmo.ee sõlmima laadijakasutuslepingut, mille põhjal neile väljastatakse kiirlaadijat kasutada võimaldav ELMO viipekaart. Samuti avaneb lepinguosalisele väljavaade kasutada kiirlaadijaga suhtlemiseks ELMO mobiilirakendust.

„Alates 1. jaanuarist peab kiirlaadijate kasutamiseks olema sõlmitud kasutusleping, sest kiirlaadijate juures tuleb hakata kasutama viipekaarte või mobiilautoriseerimist. Ilma autoriseerimata enam kiirlaadijat kasutada ei saa,” toonitas Seliste.

Gaasijaam veel tänavu

Kõneldes Pärnusse rajatavast autode maagaasitanklast, nentis AS Eesti Gaasi surugaasi müügijuht Valdo Vaker, et ettevõte on hoonestusõiguse lepingu alusel kasutataval alal Pärlimõisa tee 29 teinud kõik ettevalmistused, paigaldamaks objektile tanklaseadmed.

„Siis jääb lõppmontaaž ning tehniline ülevaatus ja kasutusloa taotlemine,” nimetas Vaker tegemist ootavaid töid veel tänavu käiku mineva tankla puhul.

Kuigi suuresti oli uue jaama rajamise põhjus saastekvoodi raha eest ostetavatest keskkonnasäästlikest gaasibussidest viie jõudmine tuleva aasta teises kvartalis Pärnu linnaliinidele, on Eesti Gaasi pilk tanklat rajades avaram. Ettevõte näeb gaasijaama klientidena kõiki Pärnumaal gaasiga sõitvaid transpordivahendeid, samuti linna läbivaid gaasi mootorikütusena kasutavaid sõidukeid.

„Tõenäoliselt on meile tänulikud Põhjamaade turistidki,” märkis Eesti Gaasi müügijuht. „Et Lätis avalikud surugaasitanklad puuduvad, siis transiitliiklusega esialgu eriti arvestada ei saa, aga loomulikult peame seda perspektiivi silmas.”

Peale selle paneb siia ehitatav Eesti Gaasi (suru)gaasitankla (Olerex ja Lukoil kauplevad Vakeri andmeil vedelikuna tangitava vedelgaasiga) Pärnus maha veel ühe märgi: uus gaasijaam on esimene Loode-Pärnu tööstuskülla maandunud pääsuke.

Sadakond uut töökohta

„Järgmise aasta linnaeelarvesse on planeeritud 176 000 eurot omafinantseeringu katmiseks, võimalik on saada sinna juurde toetust miljon eurot,” rääkis Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius. „Selle eest on kavas ehitada umbes paarikümnele kinnistule ligipääsuks kolm tänavat koos valgustuse, torustike ja kinnistu piirini ulatuvate kommunikatsioonidega: tänavate ja torustike ehitusprojekt sai just valmis.”

Kosenkranius lisas, et Loode-Pärnu tööstuskülla otsib ettevõtteid Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus, millel on läbirääkimised pooleli seitsme firmaga. Nii nende kui tulevaste arupidamiste lõpust oleneb, kas täitub linna plaan luua lähiajal piirkonda 138 töökohta.

Kõneluste luhtumine annaks aga Pärnu arengule märkimisväärse tagasilöögi, sest riik on seadnud oma toetuse tööstusalale rajatavale tänavavõrgustikule sõltuma otseselt paikkonda loodavate töökohtade arvust.

„Praegu on meil selles piirkonnas ainult üks piirang: sinna asuvad ettevõtted peavad tegelema tootmisega,” ütles Kosenkranius. „Tootmisvaldkondade suhtes me piiranguid ei sea, olgu see kas saapavabrik, trükikoda või elektroonikatehas. Ainuke nõue on, et tootmisüksusega luuakse Pärnusse täiesti uued töökohad.”

Märksõnad

Tagasi üles