Loodusmaja ihaldavad väärikad kosilased

Pärnu loodusmaja uude, keskkonnahariduskeskuse hoonesse kolimise järel võib Hansagümnaasiumi kõrvale jäävast vanast puumajast saada Eesti kaheksas Waldorfi kool. Foto: Ants Liigus

Pärnumaa keskkonnahariduskeskuse hoone valmimisega eeloleval suvel jääb tühjaks kahekorruseline üle 100 aasta vanune puithoone Pärnus Kooli 11, kus praegu tegutseb loodusmaja. Sellest võib saada Eesti kaheksas Waldorfi pedagoogikal põhinev kool.

Waldorfi pedagoogikat järgiva kooli Pärnusse rajamise mõtte algatanud ajaloolane Kristiina Vunk kinnitas, et pole kaotanud lootust avada kool juba tuleval sügisel.

Nüüd, kui avanemas on võimalus kolida vabaks jäävasse loodusmajja, on selle soovi täitumine üha tõenäolisem.

Koolituslitsentsi saamiseks vajalik dokumentatsioon tuleb haridus- ja teadusministeeriumile esitada 2013. aasta märtsiks. Positiivse vastuse korral saavad Waldorfi pedagoogika huvilised vanemad hakata lapsi kooli nimekirja panema.

Kui Pärnu Waldorfi kool tegelikkuseks saab, avatakse esmalt 1. klass, aasta pärast järgmine ja nõnda, aasta-aastalt hakkab kool kasvama kuni üheksaklassilise põhikoolini välja. “See maja sobiks meie kooliks väga,” ütles Vunk.

Hoone on linnavara

Kooli 11 hoone kuulub linnale. Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna linnavara peaspetsialist Kadri Tekko kinnitas, et linnavarakomisjonis on juba olnud arutelu kõnealuse maja andmise üle loodavale Waldorfi koolile.

“Tõsisem arutelu seisab ees veel käesoleval nädalal, selle lepime Kristiina Vungiga kokku,” sõnas Tekko eile. “Kõige olulisem selle maja puhul on restaureerimise võimaluste leidmine.”

Kooli 11 on vana, ent hästi säilinud puitelamu. Algsest välimusest on alles aknaraamid, peauks ja fassaadikaunistused kuni detailideni, kuid maja üldilme on kulunud ja räämas. Tulevasel Waldorfi koolil vaevalt selle kõige taastamiseks raha jätkuks.

“Kui Waldorfi kool sinna kolib, saaks selle maja kordategemine meie üheks missiooniks, sest uue kooli mõtte kandja Herbert Hahni selts pöörab suurt tähelepanu muinsuskaitsele ja pärimuskultuuri hoidmisele ning ökoloogilise ja inimkeskse eluhoiaku kujundamisele. Traditsiooniliste käsitööoskuste säilitamine ja edendamine on üks Waldorfi pedagoogika alusmõtteid,” ütles ajaloolase haridusega Vunk, kes on käinud Waldorfi pedagoogika koolitustel ja süvenenud teemasse põhjalikult.

Waldorfi kooli põhimõtted

Waldorfi kooli idee arendas välja filosoof Rudolf Steiner Saksamaal. Esimene kool rajati 1919. aastal Stuttgardis Waldorf-Astoria tubakavabriku tööliste lastele, sellest koolitüübi nimigi.

Waldorfi kooli õppe- ja kasvatustegevuse üldpõhimõte on lähtuda inimese terviklikkusest. Seega vajavad võrdset tähelepanu olulist haarav loominguline mõtlemine, tasakaalustatud tundeelu, mis on analüüsivõime ja sotsiaalsuse alus, tegutsemissoovi ja -võime aluseks olev terve tahe.

Aineid õpetatakse perioodõppe vormis, kus õpetamisele keskendutakse ainete kaupa. Näiteks järgneb emakeelele matemaatika periood, seejärel asetub õpiraskus ajaloole. Võõrkeeli õpetatakse 1. klassist alates.

Tähtsal kohal on esteetilised õppeained, nagu kunst, muusika, käsitöö, aga ka põllumajanduse alused, looduslugu ja aiandus.

Õpilaste teadmisi hinnatakse Waldorfi koolides kirjeldavalt, üldjuhul hindeid ei panda. Õpiedu jälgitakse pidevalt ja personaalselt. Lapsed pannakse klassis istuma, arvestades nende temperamenditüüpi.

Praegu tegutseb Eestis seitse Waldorfi kooli: Harjumaal Arukülas ja Keilas, Põlvas Rosmal, Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Rakveres. Waldorfi pedagoogika alusel töötavad ka erivajadusega lastele mõeldud Tartu Maarja kool ja Hilariuse kool Tallinnas.

Osake Pärnu ajaloost

Pärnul on Waldorfi kooli suhtes ajalooline taust.

Pärnu legendaarse linnaaedniku ja Rannapargi istutaja Carl Friedrich Hahni Pärnus sündinud poeg Herbert Hahn oli Rudolf Steineri sõber ja mõttekaaslane ning Waldorfi kooli esimesi õpetajaid. Hahn on läinud pedagoogika ajalukku ja jõudnud Euroopa suurtesse entsüklopeediatessegi.

Käesoleva aasta 5. mail, Herbert Hahni 122. sünniaastapäeval loodi Pärnus temanimeline selts.

“Nüüd, kui tulevasel koolil on võimalik hakata toetuma konkreetsele majale, ei kaota ma lootust avada kool veel tuleval sügisel,” kinnitas Vunk.

Kristiina Vunk, Waldorfi kooli mõtte algataja:

“Nüüd, kui tulevasel koolil on võimalik hakata toetuma konkreetsele majale, ei kaota ma lootust avada kool veel tuleval sügisel.”