Kalmer Metsaoru: Jüripäeva järel läheb kibekiireks külviks

Kalmer Metsoru. Foto: Henn Soodla

Pärnumaal käib kevadkünd ja pärast jüripäeva läheb külviks. Tõsi, maa on tükati veel toores ja kui näiteks põhjapoolses Halinga osaühingus hakkasid külvikud läinud kevadel seemet mulda puistama 18. aprillil, siis tänavu ütleb tegevjuht Raul Peetson, et ööpäevased temperatuurid lubavad esialgu vaid ettevalmistusi teha.

Seevastu lõunapoolsema Uulu kandi osaühingu Weiss põllumaad on nii kaugele tahenenud, et paari-kolme päeva pärast võib hakata varast otra külvama. Weissi tegevjuht Kalmer Metsaoru märgib, et eelmisel kevadel alustasid nad külvi 26. aprillil, tänavu paar päeva hiljem. Ootamas on 2000 hektarit.

Kalmer Metsaoru, põllumees kibeleb põllule, aga üks majandusprognoos teise järel võtab eestlasi jalust maha. Kui loete neid lähituleviku ülevaateid, siis mida kogenud põllumajandusjuhina mõtlete?

Mis siin ikka mõtelda? Arvan, et põllumajanduses jääb piimavarumise hind, mis viimasel aastal kõvasti kasvas, kolme-nelja krooni vahele. Teravilja hind on ühesugune olnud. Aga vahepeal on kõvasti investeeritud, tootmine on läinud efektiivsemaks ja omahind alla.

Tartus põllumeeste keskliidu kokkukutsutud nõupidamisel mööndi, et mullust halba saagiaastat võimendab üleilmne majanduslangus ja sel aastal jääb maaharijaid poole võrra vähemaks. Kas jagate seda arvamust?

Kas maaharijaid jääb veerandi võrra vähemaks, aga midagi kindlasti kaotavad ära need, kes tüdinevad, kes on 15 aastat põllumajandusega tegelnud ja nüüd paar aastat olid järjel.

Panime kuulutuse lehte, paljud helistajad olid talunikud, pakkusid ennast tööle. Talunikud, kes on ise rüganud ja kelle lapsed on välismaale läinud, talupidamine järeltulijateta.

Kindlasti on selliseid lõpetajaid, aga suured osaühingud, mis 1993. aastast tegutsenud, ei kao. Põllumajandus on katkematu tsükkel.

Aga Euroopa Liidu ja PRIA toetused? PRIA teatas alles, et esimeses kvartalis maksti välja ligi miljard krooni põllumajandus-, maaelu- ja kalandustoetusi.

Peaaegu 25 protsenti meie aastasest rahamassist annavad toetused. Kui neid ei oleks, peaks meie toodang olema 25 protsenti kallim.

Ütlen veel kord: meil ei ole neid toetusi vaja, neid on ühiskonnale vaja. Kui neid toetusi ei oleks, peaks toit maksma veerandi võrra rohkem, sest nafta ja masinad ja väetised maksavad täpselt nii palju, kui nad maksavad, ja neid ei saa tootja osta, kui tal pole raha.

Euro on ju see, mis meid kõikidest raskustest üle aitab. Aitaks põllumajandustki muu majanduse hulgas?

Mina ei saa aru, mis vahe seal on, mille eest ma poes leiba ja piima ostan, on see dollar, kroon, rubla või euro. Aga mitte millestki ei teki midagi ja kui keegi tahab hästi elada, siis keegi peab tööd ju ka tegema.

Rahvakalendris on 1. aprill karjalaskepäev ja 14. aprill künnipäev. Mõlemad möödas. Millal Weissi kari välja saab?

Arvan, et mai keskpaigas nagu igal aastal. Rohi veel ei kasva ju. Ilmaprognoos näitab suurt sooja nädalavahetusel, siis rohi tärkab.

Mida ütlete neile, kel külvikevad käes?

Et nad ruttu vilja maha saaks, kuna põud tuleb rutusti peale. Siis tuleb hästi kiiresti tormata, et seeme saaks olemasolevat niiskust kasutada. Möödunud aastal ei tulnud enne jaanipäeva vihma. Rahulikku meelt ja kannatlikkust on vaja, sest kui ei külva, ei saa sügisel kindlasti midagi. Aga kui külvad, siis midagi ikka saad.