Linn sidus nadi lepinguga oma käed

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle hulka aega Rimi parkla servas viltu olnud märgi on territooriumi valdaja nüüdseks õigeks kohendanud.
Selle hulka aega Rimi parkla servas viltu olnud märgi on territooriumi valdaja nüüdseks õigeks kohendanud. Foto: Ants Liigus

Ehkki otse linnapea akna all Suur-Sepa ja Karja tänava ristmikul seisis kuid lindude täisroojatud liiklusmärk „Parkla“, ei kajastu see hoolimatus kuidagi Pärnus liikluskorraldusvahendeid hooldavale Teede TREV-2 ASile iga kuu makstavas rahas.

Ei kajastu seepärast, et Pärnu linna liikluskorraldusvahendite ülevaatuse juhendis toodud liikluskorraldusvahendite korrashoiu hindamise valemi põhjal on raske – kui mitte võimatu – mõne valusalt silma riivava räämas liiklusmärgi pärast vähendada hooldusfirmale iga kuu makstavat raha protsendigi võrra.

Et summat minimaalselt ehk juba mainitud protsendikesegi jagu alandada, peaks hooldaja tegemata tööde nimekiri olema sootuks pikem, kui saaks kokku tosinast või paarist puhastamata märgist ja portsust otseks õiendamata tähistest.

Liiati ei anna talvel hinnata teemärgiste olemasolugi, rääkimata nende mahamärkimise kvaliteedist.

Juhendi järgi annab hooldajale hõlma hakata alles siis, kui laokil märke on kontrollijatele silma hakanud 60 ringis, teemärgiste juures võib kurja karja tuua alles paarikümne ruutmeetri märgise kõlbmatuks hindamine.

Linn nöögib harva

Ent sellegi järel ei pea Teede TREV-2 väga püksirihma pingutama, sest hankemenetlusel „Pärnu linna liikluskorraldusvahendite hooldus 01.01.2013 kuni 31.12.2016” Teede TREV-2 ASile edu toonud madalaima hinnaga pakkumus 461 952 eurot on ühest küljest suur, teisalt jällegi väike raha.

Kui sellest summast arvutatav ja linna poolt iga kuu firmale liikluskorraldusvahendite hoolduse eest makstav raha jääbki suurimast võimalikust ühe protsendi võrra väiksemaks, tähendab see firmale ümmarguselt sajaeurost kaotust.

Pealegi ei nöögi linn oma lepingupartnerit sellisel moel just üleliia sageli.

Nagu tõdes Pärnu linnavalitsuse liikluse spetsialist Toomas Tammela, on Teede TREV-2 teinud liikluskorraldusvahendite hooldamisel üldiselt head tööd, nii et viimati kirjutati Pärnu linna liikluskorraldusvahendite ülevaatuse kontrollakti korrashoiuprotsent 99 läinud aasta oktoobrikuus.

Võrdväärselt madala hinnangu pälvisid Teede TREV-2 tööd korra tunamullugi.

Meenutamiseks. Riigihanke Pärnu linna liikluskorraldusvahendite hoolduseks aastail 2009–2012 võitis AS Teede REV-2 pakkumisega 7 457 600 krooni ehk 476 828 eurot.

Hooldab 2005. aastast

Samal ajal ei näinud Andres Koger, Teede REV-2 Pärnu projektijuht, põhjust linnapilti häirivate liiklusmärkide pärast lokku lüüa.

„See on pisku kogu mahtude juures,” väitis projektijuht. „Teadmiseks: liikluskorraldusvahendeist on hooldada umbes 6000 märki, teekattemärgistust on umbes 12 000 ruutmeetrit, pluss piirded, tähispostid jne.“

Lepinguliselt on Teede TREV-2 kohustatud aastas vahetama 100 märki ja tegema 8000 ruutmeetrit teekattemärgistust.

Küll – nagu eespool kirjas– sõltub raha, mida linn firmale iga kuu maksab, liikluskorraldusvahendite hooldamise kvaliteedist. Tööde maht oli ettevõttel tänu kaheksa aasta pikkusele kogemusele veel enne hanke pakkumise tegemist suurepäraselt teada.

Koger pidas praegust olukorda selgitades oluliseks meenutada aega kaheksa aastat tagasi, kui 7 160 000 krooni (nüüdses rahas 457 800 eurot) suurune pakkumine tõi ettevõtte kuni 2008. aasta lõpuni Pärnu linna liikluskorraldusvahendeid hooldama.

Ammust aega tasub meelde tuletada eelkõige seepärast, et TREV-2 sai eelkäijalt, milleks oli OÜ Pärlep, päranduseks vägagi söötis tööpõllu.

„Kaheksa aastat tagasi oli roostes poste 80 protsendi ulatuses, nüüdseks on see vähenenud 10 protsendile,” väitis Koger. „Kaheksa aasta jooksul oleme vahetanud liikluskorraldusvahendeid ja parandanud nende olukorda ligi 2000 märgi ulatuses, millest 800 tükki on lepinguline maht.”

„Kõige parem kaitse on rünnak,“ kviteeris just toodud väidet paarkümmend aastat Pärlep OÜd juhatanud Aago-Heinart Allikvee.

Et mitte niisama tühja jutustada, kraamis Allikvee lauale Pärnu linnavalitsuse 2004. aasta detsembri kontrollakti.

Selles 2004. aasta lõpuni Pärnu linna liikluskorraldusvahendeid hooldanud Pärlepi tööle hinnangut andnud dokumendis on mustaga valgel kirjas, et komisjon kontrollis 365 liiklusmärki, puudusi avastatud ei olnud.

„Kui OÜ Pärlep tegeles liiklusmärkide hooldamisega, siis värviti igal aastal raudposte, kuni nende väljavahetamiseni,” kinnitas Allikvee. „Üleandmisel ei olnud ühtegi roostes posti, mida näitab viimane kontrollaktki.“

Toona oli linnas hooldada ligikaudu 4500 liiklusmärki, pluss tuhandeid ruutmeetreid teemärgiseid, valgusfoorisüsteemid, sajad tähispostid, hulk liiklusmärkide betoonaluseid, sildade ja ohtlike teelõikude põrkepiirded …

58 ootel märki

Rääkides taas Teede REV-2 praegustest tegemistest, tõdes ettevõtte Pärnu projektijuht, et töid planeerides tuleb eelkõige silmas pidada liiklusohutust. Seetõttu on liiklusmärkide hooldamiselgi nagu elus, et kõik on võrdsed, aga mõni on võrdsem.

„Lähtuda tuleb sellestki, et kui liikluskorraldusvahend on nähtav ja 30 meetri kauguselt arusaadav ega ole otsest ohtu liiklusele, siis pannakse see märk niinimetatult ootele (praegu on vahetamisootel 58 märki), see kõik on üldhooldus,” selgitas Koger. „Iga päev hooldame liikluskorraldusvahendeid ühe brigaadiga, aga nagu elu on näidanud, ei suuda me esmaspäevaga kõiki nädalavahetusel tekitatud sigadusi korda teha.“

Teede REV-2 Pärnu projektijuhi väitel tuleb töömeestel päevas keskmiselt 10–12 märki otseks panna või puhastada või tagasi keerata. See on keskmine.

Olla aga päevi, kus tuleb korrastada 20–30 märki, seda eriti nädala alguses.

„Probleemi tekitavad pidustustelt koju minevad inimesed, kes arvavad, et just liikluspost on see, mille kallal oma ülejäänud jõudu näidata,” nentis Koger. „Teiseks autojuhid, kes ei vali sobivat sõidukiirust, sõidavad liiklusmärgile otsa ja lahkuvad sündmuskohalt.”

Viimase näite peale tuletas rääkija meelde, et liikluskorraldusvahendi tahtlik lõhkumine on rahaliselt karistatav, ja märkis sedagi, et kodanikel on kohustus teavitada liikluskorraldusvahendite rikkumisest.

Töös on pisipuudusi

„Kindlasti on Teede TREV-2 töös puudusi, aga ma usun, et mitte nii väga oluliselt,” hindas lepingupartnerit Pärnu linnavalitsuse liikluse spetsialist Toomas Tammela.

Pärnu liikluskorraldusvahendite koha pealt on linnal tehtud töödest pidev ülevaade olemas, sest iga kuu lõpus tehtavate kontrollreidide käigus sõidetakse mõne kuu jooksul läbi suurem osa linnast.

Samuti aitavad liikluskorraldusvahendite hooldamisel silma peal hoida linlased, kes on rae liikluse spetsialisti sõnutsi on varmad linnavalitsust teavitama neile silma hakanud puudustest.

„Millest meie saame teada, selle edastan Andresele ja ta on need päris kiiresti korda teinud,” märkis Tammela. „Pealegi sõidavad nad ise ka kogu aeg ringi.”

Liiklusmärk

Liiklusmärk, teemärgis või muu teepäraldis loetakse mitte korras olevaks:

liiklusmärgi, teemärgise loetavus on raskendatud (määrdunud, korrodeerunud jne),

liiklusmärgi post on viltu rohkem kui 3º või on korrodeerunud.

Andmed: Pärnu linna liikluskorraldusvahendite ülevaatuse juhend.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles