Täna jõustub paljuvaieldud uus töölepinguseadus

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uud töölepinguseadus toob kaasa mitmeid muudatusi.
Uud töölepinguseadus toob kaasa mitmeid muudatusi. Foto: Urmas Luik

Palju muutusi toov töölepinguseadus kehtestab muu hulgas tööleasumisel automaatselt neljakuulise katseaja ja jätab koondamise puhul tööandja õlule vaid ühe kuu eest hüvitise maksmise kohustuse.


Olgu kohe öeldud, et uus seadus ei muuda juba sõlmitud töölepinguid kehtetuks. Kes aga loodab, et sellest saab näpuga järge ajades hõlpsalt täpset abi, kui vaja töösuhteid sõlmida või tekkinud konflikte lahendada, peab paraku pettuma.



Uus seadus on mõtlevale inimesele ja üks levinumaid sõnu selles on "eeldama". Nii näiteks ütleb seadus, et tööleping sõlmitakse kirjalikult, aga "Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja nõustub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest".



Uues seaduses on senikehtinust vähem norme ja ettekirjutusi ning pooled saavad konkreetsete töötingimuste suhtes ise omavahel kokku leppida. Ühest küljest valikuvabadus, teisalt naha üle kõrvade tõmbamise võimalus?



Senisega risti vastupidine on töölepinguseaduses katseaega puudutav. Kui varem pidi töötajale katseaja rakendamiseks selles eraldi kokku leppima, siis tänasest rakendub tööle võetavale inimesele automaatselt neljakuuline katseaeg. Kui katseaega ei soovita või tahetakse seda lühendada, on vaja selles suhtes eraldi kokku leppida.



Tähele tuleb panna sedagi, et kui tööleping sõlmitakse tähtajaliselt, siis katseaeg ei tohi olla pikem kui pool sellest ajast. Ehk pooleaastase töölepingu puhul ei saa katseaeg olla kolmest kuust pikem ja neljakuulise töölepingu puhul üle kahe kuu.



Uus on seaduses seegi, et katseajal võivad töölepingu mõlemad pooled üles öelda 15kalendripäevase etteteatamisaja jooksul. Seni oli etteteatamiskohustus vaid töötajal ja tööandja võis töötaja päeva pealt ametist priiks teha.



Palga mõistet uues töölepinguseaduses ei ole ja senine palgaseadus kaotas tänasest kehtivuse. Palga asemel kõneldakse nüüd töötasust. Seadus ütleb muu hulgas, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd. Ehk raha peab töötajale maksma sel puhulgi, kui tööandja ütleb, et tööd pole, aga töötaja on tööajal valmis tööd tegema.



Puhkus


Töölepinguseadus eeldab, et kui pikema puhkuse suhtes pole kokku lepitud, on töötaja iga-aastane põhipuhkus 28 kalendripäeva, mille sisse ei ole arvestatud rahvus- ega riigipühi.



Üks muutusi kehtima hakanud seaduses on, et puhkust saab iga kalendriaasta eest, loobutud on senisest tööaastapõhisest arvestusest.



Töötajal on nüüd õigus nõuda puhkust pärast vähemalt kuuekuulist töötamist.



Töönarkomaanidel, kel alatasa napib aega puhata, tuleb aga kõrva taha panna tõsiasi, et kui varem sai kasutamata puhkust nõuda neli aastat hiljemgi, siis nüüdsest ainult aasta tagantjärele.



Koondamine


Uut töölepingu seadust kardeti hirmus, et töötajate vabastamine muutub oluliselt lihtsamaks ja tulemas on masskoondamised.



Sellevõrra on tööandjal nüüdsest kergem, et ta ei pea maksma koondamishüvitisi reeglina üle ühe kuu, ülejäänud osa tasub töötukassa.



Koondatavatele tähendab see sisuliselt ühe kuu raha kaotust.



Ehkki vahepeal terendas lootus, et töötuskindlustuse hüvitised tõusevad, need määrad siiski ei muutu ja töötuskindlustushüvitise saajad hakkavad saama esimesel 100 päeval 50 protsenti ja 101.-360. päeval 40 protsenti oma keskmisest kuutöötasust.



Vabatahtlikult töölt lahkujad jäävad ka uue seaduse puhul endiselt töötuskindlustushüvitiseta, see õigus tekib neile alles 2013. aastal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles