Pärnu jõe asustamine lõhekalaga algab veel sel aastal

Mullu märtsikuus püüdis Türilt Pärnu jõele kalastama tulnud Enn Hirvel hiiglasliku lõhe. Sündmus ületas ajakirjanduse uudisekünnise. Foto: Ants Liigus

Põlula kalakasvatuskeskus alustab tänavu sügisel Pärnu jõe asustamist lõhe noorkaladega, kavas on lasta jõkke ligikaudu 60 000 noort lõhet Sindi paisust ülesvoolu, kus asub lõviosa Pärnu jões lõhedele sobivatest koelmualadest.

Keskkonnaministeeriumis oli plaanis korraldada lõhe noorkalade toomine Pärnu jõkke juba mullu, ettevalmistusega alustati tunamullu, kuid seoses Sindi paisutammi ebamäärase saatuse ja raskustega saada vajalikus koguses sobivat lõhemarja Põlula kalakasvatuskeskusesse lükkus hea kavatsus aasta võrra edasi.

Nüüd on sobiv mari Lätimaalt leitud ja Põlulas noorkaladeks kasvatatud ning hiljemalt oktoobris lastakse Sindi tammist ülesvoolu 60 000 noor lõhet.

Sindi tammi saatus on jätkuvalt lahtine. Keskkonnaministeeriumist teatati, et riik langetab lähiajal otsuse, kas tammile lubatakse ehitada elektrijaam.

Lõhejõgi tuleb taastada

“Lõhede Sindi paisust ülesvoolu viimise eesmärk on kasutada looduslikke, pikka aega lõhedele kättesaamatuid kude- ja kasvualasid Pärnu jõe lõhede asurkonna taastamiseks,” teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp. “Sellega astutakse samm lähemale Pärnu kui Eesti ühe suurema potentsiaaliga lõhejõe populatsiooni taastamisele.”

Kevadel lõunanaabritelt ostetud asustatavate lõhede noorkasvujärgud on terve suve kasvanud suuremaks Põlula kalakasvatuskeskuses.

“Lätist ostetud lõhemarja ja niisa ning selle kogumisega seotud kulude katteks on lätlastele tasutud pea 4400 eurot,” sõnas Lamp. “Sellele lisanduvad noorkalade Eestis kasvatamise kulud, mis kaetakse Põlula kalakasvatuskeskuse eelarvest.”

Lõhe noorkalade asustamiseks annab soovituse Tartu ülikooli mereinstituut pärast sügisesi seirepüüke lõhejõgedes ja sellele järgneb asustamise ettevalmistamine.

Pärnu jõe lõhepopulatsiooni taastamise kirjutab muuhulgas ette Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv, mis nõuab siseveekogude hea keskkonnaseisundi ja sealse vee-elustiku säilitamist või taastamist, kui see on inimtegevuse tagajärjel oluliselt halvenenud.

Olukord on halb

Teadlaste hinnangu järgi on Pärnu jõgikonnas viimaste aastakümnete jooksul toimunud vee-elustikus suured muutused halvenemise poole, esmajoones siirdekalade populatsioonides, kusjuures peamiseks põhjuseks peetakse 1970. aastatel ehitatud Sindi paisutammi ja selle mittetoimivat kalatreppi.

Asjatundjad on hinnanud lõhe, meriforelli, siirdesiia, vimma ja jõesilmu varudele Pärnu jões kalade rännet takistavate paisude poolt tekitatava kahju 2,2 miljoni euroni aastas.

Kui Kurgja, Jändja ja Türi-Särevere paisutammil on kaladele vabad läbipääsud rajatud, siis Sindi paisul mitte, sest paisu omanik kavandab sellele hüdroelektrijaama ehitamist ning lubab toimivat kalatreppi alles elektrijaama ehitamise käigus. Seni pole riik elektrijaama ehituseks luba andnud.

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakond teatas, et otsus Sindi paisu saatuse kohta tehakse septembrikuus.

Tänavu jõkke lastavad lõhed kasvavad siin kaks aastat, siirduvad siis kaheks aastaks merre ning kui nad nelja aasta pärast suguküpsetena jõkke tagasi kudepaikadesse ujuvad, peab nende ülesvoolu ujumist takistav Sindi tamm eest kadunud olema või vähemalt varustatud toimiva kalatrepiga.

Teisiti on raske täita püstitatud ülesannet taastada vähemalt pool Pärnu jõe potentsiaalsest lõherikkusest, mis tähendab, et õnnestumise korral ujuks Pärnu jõest merre aastas 20 000 – 25 000 noort lõhet praeguse 300–400 asemel.