/nginx/o/2009/08/11/220114t1he09f.jpg)
Eile tabasid Lääne politseiprefektuuri motopolitseinikud Jüri Pilt ja Timo Toova kuue tunni jooksul Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel üheksa kiiruseületajat. Kõik tabatud kiiruseületajad olid välismaalased.
Motopatrull tabas ridamisi välismaalastest kihutajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkomissari Sander Peremehe sõnul oli halvas mõttes eilseks rekordiomanikuks soomlane, kelle juhitud auto kiiruseks mõõtsid politseinikud 190 km/h. Kaks juhti tabati kihutamast 170 km/h või rohkem.
Eile ajavahemikus kella 12 kuni 18 tegid motopolitseinikud liiklusjärelevalvet
Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Pärnust Ikla poole jäävatel maanteelõikudel. Kuue tunni jooksul tabasid politseinikud üheksa kiiruseületajat, kes kõik olid välismaalased.
Esmalt peatati itaallase juhitud auto, mis lubatud 100 km/h asemel liikus kiirusega 138 km/h.
Saapamaa mees oma kiiruseületamist põhjendada ei osanud. Tund aega pärast itaallast peatasid politseinikud soomlase, kelle juhitud auto kiiruseks mõõdeti 190 km/h. Sellel teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 100 km/h.
Soomlasega püüdis sammu pidada leedukas, kelle sõidukiiruseks mõõtsid politseinikud samal teelõigul 174 km/h. Soomlane põhjendas kihutamist sooviga jõuda Tallinnast väljuvale laevale, leedulane oli enda sõnul kiirust valesti hinnanud. Napp paar tundi hiljem jäi politseile vahele Liibanonist pärit mees, kelle sõidukiiruseks mõõdeti 170 km/h.
Tema põhjenduseks oli soov jõuda arsti vastuvõtule. Teised kiiruseületamised jäid vahemikku
24-29 km/h üle lubatud piiri. Lisaks kihutajatele tabasid motopolitseinikud maanteel sõitmas alkoholijoobes jalgratturi, kellel oli vaatamata pea olematule kiirusele suuri raskusi oma sõiduvahendi teel hoidmisega.
„Kihutaja võib küll olla kindla käe ja suurte kogemustega juht, kuid ta ei liikle siiski üksi, arvestama peab kõigi kaasliiklejatega. Sellisel kiirusel juhtuvate liiklusõnnetuste tagajärjed on tavapäraselt traagilised ja osaliste ellujäämisvõimalused nullilähedased,“ kommenteeris Peremees. „Piisab vaid meenutada 2006. aasta augustikuus Vändra vallas juhtunud traagilist liiklusõnnetust, milles kaotas elu kolm noort inimest ning mille üheks oluliseks teguriks oli kihutamine. Suurt ohtu kujutab ka joobes jalakäija või jalgrattur, kes liigub maanteel, kus on suured kiirused ja
liiklustihedus.“