“Oot-oot, see on päris rumal jutt ju,” pahvatas AS Pärnu Sadam sadamakapten Riho Prints, kuuldes ajalehe Kommersant välja hõigatud versiooni, et väidetavad ökoloogidest kaaperdajad väljusid Pärnu sadamast.
Sadamakapten lükkab väite kaaperdajate Pärnust väljumise kohta ümber
28. august 2009, 15:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mingeid kaatreid Printsi selgitusel Pärnu sadama töökaide juures ei maabu ega välju - see olevat välistatud. Kas või juba seetõttu, et kai kõrgus veepinnast on kolm meetrit, mis muudab kaatri vettelaskmise võimatuks.
Samas möönis Prints, et ehk pidas Vene leht Pärnu sadama all silmas sadama akvatooriumi juurde kuuluvat jahtklubi sadamat. Ent sealses žurnaaliski, kus registreeritakse kõik jahtsadamasse saabunud või väljunud veesõidukid, puudub sissekanne kiirpaadi kohta. “Seal on ainult jahid – ei ole mingit märget merele läinud kummikaatri kohta,” kinnitas žurnaali kontrollinud Prints.
Liiatigi oleks jahtsadamas asjatanud kaheksa tätoveeritud ökoloogi sealsele, omavahel aastaid tuttavale rahvale silma jäänud. Et keegi midagi ei näinud ega kuulnud, ei usu Prints kaaperdajate võimalikku väljumist jahtsadama territooriumiltki.
Printsi sõnul oleks võinud kaaperdamises kahtlustatavate advokaat Ahmedov enne Pärnu sadama väljapakkumist natuke mõelda. Iga vähegi meresõidust taipav inimene peaks Printsi väitel taipama, et kaaperdajate sõidukina esitletud kummipaat, mis Kommersanti andmetel väljus 24. juulil Pärnu sadamast, ei jõua juba samal kuupäeval kahesaja meremiili ehk 360 kilomeetri kaugusele Gotlandi lähedale, kus kaaperdamine aset leidis.
Esiteks oleks pidanud kaatril selle vahemaa tankimata läbimiseks olema peale laotud pool tonni kütust. Kui sellele liita veel kaheksa tursket meest, ei oleks vahemaa nii kärme läbimine võimalik olnud. Liiatigi veel väidetavalt tormisel merel.
“Oleks nad pakkunud mõne Saaremaa sadama, oleks see olnud veel kuidagi mõeldav, kuid praegu tundub küll tegemist olema mingi jamaga,” ei tasu Printsi sõnul Kommersanti ega Ahmedovit tõsiselt võtta. “Nad läksid lihtsalt mütsiga lööma,” leiab Prints.
Kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises neljapäeval süüdistuse saanud mehed eitavad neile süüks pandut.
"Nad ei tunnistanud end süüdi," ütles üks advokaatidest Aleksandr Samodaikin agentuurile Interfax.
Tema sõnade kohaselt kinnitavad kaheksa meest endiselt, et olid ökoloogid, kes sõitsid mootorpaadiga merele, sattusid hätta ning lisaks lõppes neil ka kütus.
Teine advokaat Omar Ahmedov ütles ajalehele Kommersant, et mehed väljusid merele Pärnust.
Samodaikini sõnul kinnitab tema kaitsealune, et end Arctic Sea pardale palunud mehed ootasid laevalt kütust, kuid kapteni lubadustest hoolimata seda ei antud ja nad pidid kolm nädalat laevas olema.
Venemaa prokuratuur esitas neljapäeval kaheksale mehele süüdistuse piraatluses ja inimröövis, mis pandi toime vägivalda kasutades ja grupina tegutsedes.
Prokuratuuri esindaja sõnul on uurimine tuvastanud, et mehed tegutsesid organiseeritud grupis varem välja töötatud plaani ja jaotatud rollide järgi.
Ta lisas, et pärast relvade, maskide ja tumedate, teksti "Police" kandvate riiete ja väikese paadi hankimist ründasid süüdistatavad 24. juuli öösel rahvusvahelistes vetes sõitvat puidulastis laeva Arctic Sea, kusjuures mõned laevameeskonna liikmed said vigastada.
Süüdistuse järgi paigutasid kaaperdajad meeskonna pärast laeva hõivamist erinevatesse kajutitesse.
Vene ajakirjandus on varem teatanud, et kaaperdajaid võib oodata kuni 20aastane vangistus.
Arctic Sea väljus Soomest Pietarsaari sadamast 22. juulil, et suunduda Alžeeriasse Bejaia sadamasse, kuhu ta pidi jõudma 4. augustil. Laeva lastiks oli 6700 kuupmeetrit puitu hinnaga umbes kaks miljonit dollarit.
Juuli lõpus kadus laevaga side. 17. augustil hõivas laeva Vene sõjalaeva Ladnõi meeskond.
Laeva kaaperdamises kahtlustatavate seas on kuus Eestiga seotud vene keelt kõnelevat isikut, kellest enamikul on kriminaalne taust.