Riikliku õppelaenu taotlejaid on viimastel aastatel vähemaks jäänud, kuid jõudsalt kosub laenuvõlglaste hulk, kellelt raha kätte saamiseks tuleb riigil aina sagedamini kohtusse minna.
Õppelaenuvõlglaste arv jätkab tõusu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi käendatavat õppelaenu saab käesoleval aastal taotleda kuni 30 000 krooni. Viimase nelja õppeaastaga on stabiilselt kahanenud õppelaenu saajate arv, ligikaudu paari tuhande lepingu võrra aastas.
Põhjust võib otsida üldises ülikooliastujate hulgas, mis samuti näitab langust.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski teatel on õppelaenude võtmise vähenemist selgelt näha.
“Kui eelnevatel aastatel võeti uusi õppelaene ligi 3000, siis käesoleval aastal kolmandiku võrra vähem,” kommenteeris ta. “Meie hinnangul on põhjus see, et tudengid kaaluvad aasta-aastalt laenuvõtmist hoolikamalt ja leitakse muid viise, kuidas oma õppe- ja elamiskulusid tasuda.”
Uute lepingutega samale tasemele on jäänud eelmiste aastate õppelaenuvõtjad, kelle puhul on samuti näha laenulepingute pikendamise vähenemist. Pressiesindaja sõnutsi on raske hinnata, kas see on seotud majandusolukorraga, kuid ilmselt jätkavad need tudengid oma õpinguid ja kasutavad laenu eesmärgipäraselt, mitte ei kuluta tarbimisele.
Samal ajal on kasvama hakanud riikliku õppelaenu võlglaste arv.
Makseraskuste tekkimisel pööravad pangad oma nõude riigi kui käendaja vastu ja viimasena mainitul pole muud võimalust kui nõuda õpilastelt raha sisse kohtu kaudu.
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Asso Ladva andmetel tuli 2007. aastal riigile üle 304 probleemset õppelaenu kogusummas 9,5 miljonit krooni.
Mullu kerkis lepingute arv 453ni kogusummas 14,3 miljonit krooni ja tänavu üheksa kuuga on riik üle võtnud 560 lepingut 17,6 miljoni krooni eest.
Swedbanki pressiesindaja kinnitusel tegeleb pank nende võlglastega, kes on võlgu olnud kuni 90 päeva, ja niisuguste inimeste arv on majanduskonjunktuurist tulenevalt kasvanud.
“Üle 90 päeva võlgu olijatega tegeleb edaspidi riik,” ütles Siilivask. “Põhjused on erinevad, kõige rohkem võib ehk välja tuua kooli poolelijätmise. Kindlasti on üks tegureid majanduslangus.”
“Peamiseks põhjuseks, miks õppelaenu tagasimaksmine lõpetatakse, on võlglaste põhjenduste kohaselt töökaotus, sealhulgas juhul, kui vanemaist üks või mõlemad kaotavad töö või peres on mitu ülalpeetavat last,” rääkis Ladva.
Samuti palkade alandamine, mille tõttu eelistatakse maksta muid laene.
Võlglased, kes pärast korduvaid meeldetuletusi ei näita huvi võlgnevuse kustutamise vastu, antakse kohtusse ja kui kohtumääruse alusel tasumist ei alustata, tegeleb laenusaaja ning käendajatega edasi kohtutäitur.
“Kohtusse on antud üle kolmandiku ja täituritele omakorda edastatud umbes neljandik kõigist riigile üle tulnud lepingutest, mida kokku on umbes 3000,” ütles Ladva. “Kiirenenud on protsess, mille jooksul lepingud kohtusse ja täituri kätte jõuavad.”