/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/01/13/116858t1h8a64.jpg)
Pärnu eelarve oli septembri lõpus 25,8 miljoni krooniga miinuses, kuigi aasta lõpuks peaks kavandatud eelarve jääma kuue miljoni krooniga ülejääki.
Pärnu eelarve on 26 miljoniga miinuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheksa kuuga laekus Pärnu eelarvesse 457,2 miljonit krooni ehk 68,6 protsenti kavandatud tuludest. Seejuures laekus makse ligi 233 miljonit krooni, mis moodustab 72 protsenti kavandatust.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine moodustas 218,2 miljoni krooniga aastaks kavandatust septembri lõpus 72 protsenti.
Üheksa kuuga oli Pärnu kauba ja teenuste müügist saanud tulu 68,7 miljonit krooni, mis terveks aastaks kavandatust moodustas veidi üle poole ehk 54,2 protsenti.
Toetusi oli Pärnu saanud 143,6 miljonit krooni, mis moodustab aastaks plaanitust 78,9 protsenti.
Aastale plaanitud kuludest oli Pärnu septembri lõpuks ära teinud 73,1 protsenti 483 miljoni krooni mahus. Tegevuskulusid tegi linn 388,8 miljoni krooni mahus ehk ligi 74 protsenti, personalikuludest 239 miljonit krooni ehk 75 protsenti aastaks kavandatud kuludest.
Pärast suvel tehtud 86 miljoni krooni suurust eelarvekärbet kavandas linn selle aasta ülejäägiks kuus miljonit krooni. Jooksvalt on linn praegu 25,8 miljoni krooniga miinuses ning Pärnu linnavolikogu esimees Ahti Kõo on võimalikku aasta puudujääki hinnanud kuni 70 miljoni kroonini juhul, kui uut lisaeelarvet ei tehta.
Võlakohustusi on Pärnul septembri lõpu seisuga 296,4 miljonit krooni ning need on aasta algusega võrreldes vähenenud 10,7 miljoni krooni võrra.