Suvel kavatsetakse Pärnus randa lubada lihaveisedki

Pärnu ja Pärnumaa rannajoonel kulgev haruldane rannaniiduala on tugevalt roostikku täis kasvanud, parimaks korrastamise viisiks peavad spetsialistid veiste karjatamist.

Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialisti Murel Merivee hinnangul vajab 200hektarine Pärnumaa rannaniidu kaitseala, kus Pärnu linnale kuuluvat maad 58,6 hektarit, põhjalikku hoolt, eriti viletsas seisus on Mai linnaosa tsoon.

“See on kasvanud paksu pilliroogu, mida tuleks niita vähemalt neli korda aastas, iga kord peab ka heina ära koristama. Karjatamine harib aga kiiremini, puhastab põhjalikumalt pilliroost ning tuleb odavam,” märkis Merivee.

Pärnu linnavalitsus ei ole oma otsust veel langetanud. Pärnu linnavara peaspetsialisti Elo Juursalu hinnangul peab kaaluma kaht aspekti: esiteks tulevad loomad linna, kus nad võivad tekitada probleeme (pääsevad piiratud alast välja), teisest küljest on nende vaatamine meelelahutus.

Euroopa Liit ulatab abikäe

Merivee sõnutsi on Eestil suur vastutus, kuna siin asuvad Euroopa kõige suuremad rannaniidualad. Sellest johtuvalt tuleb Euroopa Liidult toetusraha. “Pärnu rannaniit on niivõrd atraktiivne, et selle korrastamise rahastamisest ollakse huvitatud. Suur väljakutse on aga selle sobitamine linnaruumi,” kõneles Merivee.

Korrastatud rohealale, mis praegu pilliroo ja sonni päralt, saaks teha loodusrajad, andes nende kasutajaile loodusharidust. Kunagi oli Pärnu rannaniit üks liigirikkamaid paiku, kus leidus orhideesid ja muid kaitsealuseid ohustatud taime- ja linnuliike. Merivee andmeil elanud Pärnus isegi kurvitsaline niidurüdi, kes on väga haruldane.

Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Agu Leivits peab samuti karjatamist parimaks viisiks taastada ja majandada poollooduslikke kooslusi.

“Hoian hinge kinni, et karjatamine oleks Pärnus teostatav. Mis puutub veistesse, siis nosivad need märgalal ega tohiks suvitajaid segada. Samal ajal on nad Soomaa kogemustele toetudes turistide huviobjekt,“ rääkis Leivits.

Leivits tõdes, et kahtlemata on veiste olukord linnas ekstreemsem kui kusagil maal, ometi jääb kehtima tõde, et rannaniidu õige hooldamisviis on karjatamine. “Sügisel lõikasime paarikümnelt hektarilt juba pilliroo ära, et Pärnu linna jaatava otsuse korral saaks lehmad õigel ajal peale tuua. Pika roo sisse neid ei too,” märkis ta.

Veised nosivad tarastatud koplites

Viljandimaal elav ja lihaveiseid kasvatav Georg Artma, kes on olnud keskkonnaameti pikaajaline partner Soomaa luhaniitude hooldamisel, on taas nõus karjatamise vaeva võtma, seda viieks suveks. Eelmise aasta detsembris saatis ta Pärnu linnavara peaspetsialistile Elo Juursalule selgitava kirja. Artma mainib selles, et läbirääkimistega otsustatakse, missugused koplid on kasutusel ja millisel perioodil. Töö teostamise tingimused kirjutatakse põhjalikult lahti Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskavas, mida keskkonnaamet praegu koostab ja kuhu on kaasatud Pärnu linnavalitsuse spetsialistidki.

Artma rääkis Pärnu Postimehele, et olukord on tallegi erakordne: karjatamine toimub linna piires. “Samal ajal on võimalik karjatada loomi nii, et see inimesi üldse ei häiriks,” kinnitas Artma. Ta on valmis tooma linna 20 lihaveist, kes hakkavad nosima tarastatud koplites, kus on elektrikarjus. Valvuritki peab Artma linnas vajalikuks.

Mees näeb suurimat probleemi prügis. “Sügisel pilliroogu lõigates ehmatas kokkutassitud prahi hulk, ei puudunud isegi vanad rattad, koerte-kasside laibad. Kui selline “üllatus” püsib, siis ma ei tea,” avaldas ta.

Suurem osa rannaniidust jääb Pärnu maavalitsuse hallata. Artma on maavalitsusele avalduse loomade karjatamise kohta teinud.

Pärnu maavalitsuse maatoimingute talituse juhataja Rein Klaassen peab ideed põnevaks. “Tegelikult on tegu ju rannaniidu laugaste ja sonnidega, kuhu inimene tavaliselt ei lähe. Leppisime Pärnu linnaga nii kokku, et nad töötavad välja tingimused, mida koos arutame,” rääkis Klaassen.

Artma on linnaolusid arvestades mõelnud isegi sellele, et tuua juurde atraktiivseid, tavalistest värvilisemaid ja karvasemaid lihaveiseid, keda turistidel-suvitajatel oleks huvitav kaemas käia. “Ilmselt oleks vaja paigaldada vastavad teabetahvlid, miks on loomad linnas koplites ja mis loomad need on,” arutles loomakasvataja. Teerajad randa läbi märgala jäävad avatuks.

Pärnu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja, linnaaednik Kristiina Kupper pooldab veiste karjatamist linnas igati. “Samuti kujutan ette, et kui loomad nosivad näiteks rannapromenaadi pikenduse ääres, pälviksid nad kindlasti selles paigas käpalisi imetlema tulnud loodusesõprade ja jalutajate huvi. Muide, kohtumisel Vana-Pärnu ja Raeküla inimestega oldi loomade toomisega rannaniitudele nõus,” avaldas Kupper.