Ettevõtja Rein Kilk toitis kontserdimaja täie rahvast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti Vabariigi 92. aastapäeva kontsert-aktus Pärnu kontserdimajas.
Eesti Vabariigi 92. aastapäeva kontsert-aktus Pärnu kontserdimajas. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Ärimees Rein Kilgi arvates ei sobi riigile ja rahvale olulisi sündmusi liigse tagasihoidlikkusega tähistada, sestap võttis ta Pärnu kontserdimajas teisipäeval korraldatud Eesti Vabariigi 92. aastapäeva kontsertaktusel külaliste kostitamise enda õlule.


Kui palju kontserdimajas laua katmine kuursaalis valmistatud roogadega maksma läks, ei olnud Kilk eilseks kokku rehkendanud. Ent nagu ta märkis, siis priiskamist polnud. Kalamarjaga täidetud munade asemel pakuti kodumaist toidukraami: kala, leiba, liha ja kama. “Selline lihtne tummine toit, aga ma usun, et inimesed said kõhu täis,” sõnas Kilk.



Kasulik kokkulepe


Igal juhul läks heasüdamlik žest Pärnu linnapeale Toomas Kivimägile sedavõrd hinge, et ta kohe oma peokõne avaosas Kilgile tänu avaldas.



“Koos olemist ja vahel koos pidutsemist ei tohi alahinnata ka majanduslikult keerukamatel aegadel. Seda enam, kui suure osa peokuludest võtab enda kanda keegi teine. Siinkohal tahangi tänada Pärnu Sadamat, aktsiaseltsi Pere ja härra Rein Kilki, kes üheskoos võtsid enda kanda meie tänase peolaua katmise. Suur tänu!“ ei koonerdanud Kivimägi tänusõnadega.



Tänu Kilgile ei läinud koos maavalitsusega korraldatud pidu linnavalitsusele pea midagi maksma. Nagu selgitas Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo, lepiti maavalitsusega kokku, et linna poolt on toitlustamine ning ülejäänud kulud võtab enda kanda maavalitsus.



“No siis läks neil hästi,” sõnas Pärnu maavalitsuse finantsnõunik Ene Ruus, kuuldes, et linna kulud võttis enda kanda Kilk. Maavalitsusel tuli maksta kutsete eest 1153 krooni ning kontserdi eest 10 600 krooni. Lisandumas on arve lilleseadete eest.



Vesi ei toida


Idee toetada riigi sünnipäeva tähistamist sündis Kilgi selgitusel detsembris, kui ta pärast tööpäeva eelmise aasta parimaid tunnustavale linnajuhtide vastuvõtule kiirustas, lootuses kõht korralikult täis süüa. Suur oli aga Kilgi hämming, kui ta avastas, et seal kallitele külalistele ainult vett, vahuveini ja kommi pakuti. “Meie kultuuriruumis ollakse siiski harjutud sellega, et kui minnakse külla, siis ka süüakse,” nentis ta.



Siis saigi otsustatud, et kui kohalikel valitsejatel raha napib, peavad ettevõtjad õla alla panema. Ei sobi ju Eesti Vabariigi aastapäeva vee ja leivaga tähistada. Eriti praegu, kui nagunii on pead tõstmas üleüldine käegalöömise meeleolu. “Isegi sõjaajal tähistavad riigid oma tähtpäevi, et võitlusvaimu hoida,” rääkis Kilk nivoost, millest allapoole laskuda on piinlik.



Üheskoos edasi


Kilgi sõnutsi peaks olema enesestmõistetav, et raskel ajal ulatavad ettevõtjad kohalikele omavalitsustele abikäe. “Presidentki ju ütles oma kõnes, et võtke asjad enda kätte, ärge laske niisama minna,” märkis Kilk. “Võtame siis asja enda kätte ja teeme seal, kus me suudame teha.” Näiteks võiksid ettevõtjad toetada nii peatset Pärnu suvehooaja avamist kui hansapäevi. Kas või sellepärast, et luua positiivseid emotsioone.



“Ma ise usun, et sellel aastal saab masu selgroog murtud. Katsume seda siis koos teha!” kutsus Kilk üles üheskoos raskustele vastu astuma, selmet näidata end tegelikust viletsamana.

Tagasi üles