Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/03/03/325429t1hfa10.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) sõnul ei tähenda see, kui mõni omavalitsus ei suuda täita talle seadustega pandud kohustusi nagu teehoid, et riik peaks selleks raha juurde andma.
Majandusministeeriumi pressiesindaja Piret Pärn rääkis, et kohalike teede teehoiu korraldamine ja rahastamine on seaduse kohaselt tee omaniku ehk vastava kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Tema sõnul võib kohaliku omavalitsuse teehoiu eelarve koosneda erinevatest tuluallikatest, nagu näiteks laenud, välisabi ja ka täiendav toetus riigieelarvest avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks.
Pärn rääkis, et riik ei eralda raha omavalitsustele teehoolduseks, vaid eraldab teeseaduse alusel täiendavaid sihtotstarbelisi vahendeid kohalike teede hoiuks.
Seega ei ole tema sõnul korrektne Pärnumaa omavalitsuste liidu väide, et Pärnumaa omavalitsused on kulutanud 85-100 protsenti valitsuselt teehooldustöödeks eraldatud rahast.
"Kohalike omavalitsuste finantsseisu ja nendepoolset seadustega neile pandud ülesannete täitmist tuleb vaadata tervikuna ja kui mõni omavalitsus satub erinevatel põhjustel finantsraskustesse, siis võivad nad pöörduda valitsuse poole finantsabi saamiseks," selgitas Pärn.
Ta tõi näitena Järvamaal asuva Imavere valla, mis sattus raskustesse jooksvate arvete tasumisel ja sai riigilt mullu oktoobris 2,3 miljonit krooni erakorralist saneerimistoetust.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil omavalitsuste teehoiu lisaraha probleemi kommenteerides, et oludes, kus nii talv kui ka majandusolukord on erakorraline, saavad ka teed tegelikult lõppkokkuvõttes vähem raha.
Pärnumaa omavalitsuste liit märgib oma eelmisel reedel valitsusele saadetud kirjas, et ootab riigilt, kes on seadusega pannud kohalikele omavalitsustele kohustuse hoida korras kohalikke teid, ka täiendavate vahendite eraldamist kohustuse täitmiseks tekkinud eriolukorras.
Nimelt on liidu hinnangul seoses lumerohke talvega Pärnu maakonna enamikul omavalitsustest lumekoristustöödeks kulunud 85-100 protsenti aastaks eraldatud 13 miljonist kroonist, mille hulka ei ole arvestatud märtsi ja osaliselt veebruari kulusid.
Eelnevatel aastatel on talvised teehoolduskulud olnud liidu sõnul umbes 30 protsenti aastaks eraldatud vahenditest.
Liit märgib, et lumerohkusega kaasneb ka suurem sulavesi, mille tulemusena ootab ees tavaparasest suurem teedelagunemine.
"Kui aasta esimese kvartaliga kulutatakse ära vähemalt 85-100 protsent riigi poolt eraldatud toetusest, siis jääb meile selgusetuks, mille arvelt peavad kohalikud omavalitsused järgneva aasta jooksul tagama avalike teede kasutamise võimaluse ja teostama teehooldustöid," kirjutas liit.
