/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/01/07/114018t1hd9da.jpg)
Riigikontrolli teatel pole paljud valdade ja linnade asutatud äriühingud tajunud vajadust püüelda võimalikult läbipaistva ja konkurentsi soodustava tegutsemise poole ning on oma oste sooritades jätnud riigihanke tegemata.
Riigikontroll: omavalitsuste firmad vältisid riigihankeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnale kuuluv AS Taastusravikeskus Estonia eiras riigihangete seadust, tehes auditeeritud perioodil oste 44 miljoni krooni eest.
Riigikontroll märkis, et omavalitsuste äriühingud on tõlgendanud riigihangete seadust viisil, mis selle nõudeid neile justkui ei laiendaks.
Riigikontroll auditeeris riigihangete korraldamist linnade ja valdade asutatud ja osalusega äriühingutes, sihtasutustes ning mittetulundusühingutes, analüüsides asjade soetamist ning teenuste ja ehitustööde tellimist ühingute poolt 2008. aastal.
"Ka vallad ja linnad ühingute liikmete, asutajate ja omanikena ei ole suutnud suunata oma ühinguid riigihankeid korraldama. Et vallad või linnad saavad äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid asutada ainult maksumaksja huvidest lähtudes, on nende ühingute tegevus põhjendatult avaliku huvi objekt," seisab riigikontrolli teates.
Samas näitas audit, et kohalike omavalitsuste sihtasutused ja mittetulundusühingud teadvustavad endale riigihangete korraldamise vajadust.
Täielikult eirasid auditeeritutest riigihangete seadust Tallinna linnale kuuluv AS Ida-Tallinna Keskhaigla, kes oli auditeeritud perioodil teinud oste 385,6 miljoni krooni ulatuses (ilma käibemaksuta), Pärnu linna omanduses olev AS Taastusravikeskus Estonia 44 miljoni ja Kuressaare linna enamusosalusega Saaremaa Golfi AS 9 miljoni krooni eest.
Eesti valdade ja linnade ühingud tegid 2008. aastal kokku enam kui 4,8 miljardi krooni eest oste. Riigikontroll analüüsis eelnevalt 30 ühingu oste ja valis auditeerimiseks välja 19 ühingut.
"Murettekitavalt palju oli hankijaid, kes ei täitnud ka lihtsamaid riigihangete seaduse nõudeid. Näiteks rikkus kohustust teavitada avalikkust väiksematest ostudest veebilehe või ajalehe kaudu 14 auditeeritut ja kohustust esitada riigihangete registrile aruanne 13 auditeeritut," seisab teates.
Nii riigikontrolli kui rahandusministri hinnangul esineb kõigi auditeeritud ühingute tegevuses avaliku huvi aspekt, mistõttu oleksid nad pidanud korraldama riigihankeid. Ettevõtete kohalikest omavalitsustest omanikud ei saanud pahatihti aru, et läbipaistev ja konkurentsi soodustav tegutsemine aitab vähendada ettevõttes nii raiskamist kui korruptsiooniohtu, seisab teates.
Riigikontroll nimetas äärmiselt kahetsusväärseks, et riigihangete seadus kehtis ligi kolm aastat kujul, mis andis suurele hulgale kohaliku omavalitsuse asutatud äriühingutest võimaluse arvata, et riigihangete seadus neile ei kohaldu. Riigikogu muutis seda olukorda soosiva sätte ära sel kuul.
Jätnud otsustamata enda määratlemise hankijana, ei ole äriühingud investeeringute ja ostude tegemisel valdavas osas rakendanud ka muid riigihangete läbipaistvust ja konkurentsi edendavaid põhimõtteid.
Samal ajal on riigihangete amet seaduse mitmetitõlgendatavust põhjuseks tuues piiranud oma järelevalve ulatust vaid nende kohaliku omavalitsuse asutatud äriühingutega, kes on end hankijana määratlenud, selle kohta otsuse vormistanud ja sellest ametit teavitanud.
Kuigi amet tegi 2008. aastal järelevalvet 55 hankija üle, oli nende hulgas ainult üks kohaliku omavalitsuse asutatud ühing, märkis riigikontroll.
Rahandusministeeriumis ette valmistatud ja riigikogus vastu võetud seadusemuudatus korraldab ümber riigihangete valdkonna järelevalve, lõpetades ameti tegevuse.