Riigikontrolli valminud auditi järgi pääsevad Pärnumaal riigiasutuste teenustele kõige halvemini ligi Varbla ja Kihnu elanikud.
Riigiteenused ei jõua Varblasse ega Kihnu
18. mai 2010, 09:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Auditis vaadeldi, kas need riigiasutuste teenused, mille taotlemiseks tuleb asutusse kohale minna, on maakondades kättesaadavad ning kas riigiasutustes ümberkorraldusi tehes arvestatakse teenuste kasutajate vajadustega.
Selleks analüüsis riigikontroll koostöös AS Regioga detailsemalt, kui hõlpsasti pääseb ühissõidukiga nelja riigiasutusse: pensioniametite klienditeenindusse, kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) ning Eesti töötukassa büroodesse ning riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (REKK) eksamipunktidesse.
Teenus loeti kättesaadavaks siis, kui 95 protsenti maakonna elanikest jõuab poolteise tunniga ühissõidukiga riigiasutusse ega ela peatusest kaugemal kui linnulennul kolm kilomeetrit.
Kuna REKKi eksamipunktid asuvad vaid Tallinnas, Jõhvis, Narvas ja Tartus, ei saa Pärnumaa elanikud oma maakonnas seda teenust kasutada.
KMA-le pääseb halvasti ligi kolm protsenti Pärnumaa elanikest.
Kui mõõdupuuks võeti ühistranspordiseaduse alusel kehtestatud soovituslik norm (maakonnakeskusesse sõidu aeg on üks tund), tõusis nende inimeste hulk seitsme protsendini.
Kihnu ja Varbla
Pensioniametile on Pärnumaal halb ligipääs kahel protsendil ja töötukassale kolmel protsendil elanikest.
Auditi järgi on Pärnumaal kõige rohkem takistusi riigiasutuste teenuste kasutamisel Varbla ja Kihnu inimestel.
"Kihnu on meretagune ja eks ta saareks jää. Püüame selles suunas tegutseda, et laevaühendus oleks aasta ringi tagatud, see peaks olukorda parandama," tähendas Pärnu maavanem Andres Metsoja.
Ühistranspordis on maavanema sõnutsi lähtutud põhimõttest, et buss käiks vähemalt kord päevas igas maapiirkonnas.
"Kahtlemata on kaugus ja bussiliikluse probleem läbi aegade üks suuremaid probleeme siin vallas üldse," tunnistas Varbla vallavanem Sivar Tõnisson.
"Ma ei näe selles mõttes mingit lahendust, sest kui vaatame sõitjate väikest arvu Tõstamaalt Varbla poole, on väga raske bussifirmadele või maakondlikule komisjonile ära seletada, et on vaja veel üks buss käima panna. See eeldaks, et bussifirmad muutuvad paindlikumaks oma busside suuruse suhtes. Aga see eeldab maakondliku suhtumise muutumist," täheldas Tõnisson.
Varbla vallavanem nentis, et üldise autostumise taustal probleem teravalt silma ei paista ja otseste kaebustena ei väljendu. Moodus liikuda leitakse kas või tuttavate abiga. Kaugema kandi elanikke abistab valla koolibuss. "See ei ole ajaliselt kõige mugavam, aga võimalus on olemas," nentis Tõnisson.
Vallavanem märkis, et ühissõidukiga kulub Pärnus käimiseks paratamatult tööpäev, sest bussisõit ise võtab kolm-neli tundi.
"Busse käib küllalt vähe, nii et on kaks varianti. Kas tuleb minna ülivara ja jääb väga vähe aega või lähed hiljem ja jääb liiga palju aega. Parajat sõiduaega linnaskäimiseks ei ole, kui lähed ühte paberit või allkirja andma," selgitas Tõnisson.
Vallavanem kinnitas, et vajadusel on vald vajaliku teenuse aeg-ajalt ise elanikule lähemale toonud. Liikumisraskustega või eakale inimesele tuleb appi valla sotsiaalnõunik.
"See moodustab olulise osa nõuniku tööajast alates ravimitest, mida on vaja linnast tuua. Oleme läinud sinnamaani, et püüdnud passipildid kohapeal teha, sest mõni inimene on niivõrd vana, et ta võib-olla passilauda ei jõuagi," märkis Tõnisson.
Töökohad koonduvad Tallinna
Riigikontroll jõudis järeldusele, et riigis ei ole kokku lepitud, milliseid teenuseid tuleb maakonnakeskuses osutada, ja riigiasutuste võrgu kujundamiseks puudub tervikuna läbi mõeldud kava.
Maakonnast suuremate regioonide moodustamiseks puuduvad ühtsed põhimõtted ja koostöö riigiasutuste vahel, selle tulemusel on riigiasutuste regioonidesse koondamisel aluseks olnud eri maakonnad. Et saavutada Eesti tasakaalustatud regionaalne areng, on oluline pidurdada rahvastiku koondumist pealinna piirkonda.
"Selle nurga alt, kuivõrd riigiasutuste teenused on inimestele kättesaadavad, ei ole me pidanud kodumaakonnas väga tegelema, sest Pärnumaa olukord on ikkagi suhteliselt hea, võrreldes mõne muu maakonnaga. Kui arvestada keskuste loogikat, on Pärnu Eestis üks regiooni tõmbekeskustest. Seda näitab seegi, et riigiasutused on kohapeal olemas," arutles Pärnu maavanem Andres Metsoja.
Maavanem nõustus auditi järeldusega, et riigiasutusi reformides tuleks maavalitsustega tihedat koostööd teha, sest kui maavanem näebki kuskil viga, ei ole tal sageli võimalik neid otsuseid mõjutada.