Eesti kroonid ja kroonilaenud eurodeks - kuidas?

Tõnu Palm. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Tänasest peavad kõik kaupmehed ja teenuseosutajad esitama oma hinnad nii kroonides kui eurodes. Ehkki eurosid kui Eestis kehtivaid maksevahendeid saame käes hoida 1. jaanuarist 2011, on tark teada, mis meie kroonide, kroonihoiuste ja -laenudega juhtuma hakkab.

Pärnu Postimehe küsimustele vastab Nordea Marketsi peaökonomist Tõnu Palm, kes räägib küll Nordea Pangast lähtudes, ent samamoodi toimivad meie ülejäänud pangad.

Mis juhtub euro tulekul kroonipõhiste pangalaenudega? Ehkki krooni- ja europõhiste laenude intressid on praegu ühtlustumas või ühtlustunud, on ajalooliselt olnud kroonilaenude intress ju madalam?

Nordea Pank arvestab eluasemelaenu intressi nii euro kui krooni baasilt ning sellest tulenevalt võib klient valida kas Euribori, EEK Prime'i või EUR Prime'iga seotud intressiarvestuse.

Kui Eesti võtab euro kasutusele, muutub kroonipõhiste laenude intressiarvestus automaatselt europõhiseks ehk Nordea Panga EEK Prime'i laenud muudetakse EUR Prime'i põhisteks. Rahaturu intresside taset arvestades on kõige madalam intress Euriboriga seotud eluasemelaenul, mistõttu viimase aasta jooksul ongi kliendid laenunõustamise käigus eelistanud just Euribori-põhist intressiarvestust.

Praegustes eurotsooni riikides on laenuintressid märksa madalamad kui Eestis. Kas pärast Eesti liitumist eurotsooniga tasub meilgi loota laenuintresside üldist langemist?

Euroalaga liitumine soodustab kahtlemata intressimäärade ühildumist ehk konvergentsi. Eelkõige puudutab see rahaturu intressimäärasid, sest pikemaajalisi laenuintresse mõjutavad muude tegurite kõrval krediidiriski preemia ning nõudluse ja pakkumise vahekord turul.

Mis puudutab laenuintresside üldist taset, on oluline eelkõige majanduse tervis, sest tugevale riigile ja ettevõttele antakse globaalsel turul odavamat laenu. On häid näiteid euroalast väljas riikidest, mille intressitase on püsinud soodne. Eesti paranenud majanduskonjunktuur koos euroalaga liitumise kindlusega on juba tähendanud reitinguagentuurides Eesti reitingu tõstmist. Kõrgem reiting tähendab üldjuhul madalamat laenuressursi hinda.

Praegu on Eesti ja euroala põhiprobleem pigem madal laenunõudlus kui laenuraha hind või vähene pakkumine. Head projektid saavad Eestis alati rahastatud.

Ettevaatavalt ootan, et Eesti majanduskasvu taastudes suundub laenumarginaalide surve alla, samal ajal hakkab seda tasakaalustama rekordiliselt madalale langenud laenu baasintressi Euribori tõus. 6 kuu Euribor on viimase kolme kuuga tõusnud näiteks 0,09 protsenti. Viimasena mainitu sõltub euroala majanduse kui terviku käekäigust.

Kokkuvõttes võib eeldada, et iseenesest ei ole euroalaga liitumisest tingituna oodata laenuintresside üldist langust ja mõju sellele on tagasihoidlik.

Euroalaga liitumine on aga kahtlemata kasulik Eesti laenuvõtjale, sest euroga paraneb üldine makrokeskkond, mis soodustab ühtaegu nii laenupakkumist kui -nõudlust.

Ehkki krooni- ja eurohoiuste intressid on ühtlustumas või ühtlustunud, on kroonihoiuste intressid olnud varem kõrgemad. Mis juhtub kroonihoiustega?

€-päeval ehk eeldatavasti 1. jaanuaril 2011 vahetatakse pangakontodel kroonihoiused automaatselt ja teenustasuta eurodeks. Kõik pangakontodel olevad summad säilitavad oma väärtuse eurodes täpselt samasugusena, nagu need olid kroonides.

Eesti pankades olevaid eurohoiuseid ja muudes valuutades noteeritud hoiuseid eurole üleminek ei mõjuta. Eurodesse konverteerimine puudutab vaid Eesti krooni hoiuseid. Olemasolevate säästu- ja investeerimistoodete lepingute tingimused ei muutu, näiteks tähtajaliste kroonihoiuste intressimäär kehtib kuni hoiustamise tähtaja lõpuni.

Üks eredamaid näiteid intresside ühildumisest on kroonihoiuste intressimäärade langus. Eesti krooni rahaturu intressimäärad on pikemat aega jälginud euro intresside muutusi, hoiuseintresside lähenemine on toimunud jõuliselt aga just viimasel aastal. Praegu on vahe euro ja Eesti krooni hoiuste vahel pea olematu.

Nagu varem euroalaga liitunutele vahetatakse Eestis kodumaised hoiused eurohoiusteks niisuguste printsiipide alusel, mis tagavad lepingute järjepidevuse ja väldivad hoiustajate kulusid.

Erinevalt rublade vahetamisest kroonide vastu ei ole kroonide vahetamisel eurode vastu kehtestatud ühtegi limiiti. Kas kroonide vahetaja peab mingist summast alates arvestama sellega, et ta peab hakkama tõestama oma raha legaalsust? Kui jah, siis milliste protseduuridega tuleb kroonivahetajal arvestada?

Piirangut vahetatava summa suhtes ei ole, kuid suurte summade puhul (üle 100 000 krooni) peab raha tellima vähemalt kaks pangapäeva ette.

Soovitame klientidel sularaha varem tellida, sest eeltoodud piirmäära ületava ettetellimata rahasumma samal päeval väljamaksmisel arvestatakse lisatasu (Nordea puhul 600 krooni).

Vahetuse ajal kehtivad kõik senised seadused (ka rahapesu tõkestamise suhtes), seega on kliendil kohustus vajadusel tõendada vara päritolu.

Eurotsooni riikide majanduslangus on oluliselt tugevdanud dollari kurssi euro suhtes. Kui veel novembris 2009 maksis dollar 0,67 eurot, siis mais 2010 juba 0,8 eurot, mis on viimase nelja aasta tipp. Mida soovitate neile, kes on mõelnud praeguses seisus dollarite kokkuostule, et need siis dollari kursi veel suurema tõusu lootuses euro kehtima hakates vaheltkasuga eurodeks realiseerida?

12. mail 2010 avaldas Nordea Markets viimati peamiste finantsnäitajate ootused, milles nähti ette euro vahetuskursi nõrgenemist tasemelt 1,2740 pooleaastases perspektiivis 1,2500 ning aastases horisondis 1,1800ni dollari suhtes. Põhiargumendid, miks euro vahetuskurss püsib lähemas horisondis nõrgemana, on olulisel kohal praegugi.

Esiteks on valuutakursi arengut mõjutanud ja ilmselt mõjutab edaspidigi ebakindluse laine finantsturgudel. See on seotud eeskätt riikide fiskaalprobleemide ja finantsturgude kohanemisega (sealhulgas vajadusega tugevdada bilansse), mida veel kiirendavad uued regulatsioonid ja nõuded.

Teiseks on euroala majandustulemused olnud ootuspäraselt USA omadest nõrgemad, turu intressimäärade ootused soosivad jätkuvalt dollarit.

Viimasel poolaastal toimunud euro vahetuskursi nõrgenemist dollari suhtes ei maksa aga laiemas kontekstis üle tähtsustada, sest tegemist on olnud loogilise muutusega tasakaalulise vahetuskursi suunas. Nõrgem euro toetab Euroopa majanduskasvu. Suurem kursimuutus, mida ootasime eelmise aasta lõpus, on juba toimunud. Edaspidi ootaks euro nõrgenemise tempo aeglustumist.

Milliseid sanktsioone võidakse hakata rakendama ettevõtete suhtes, kes tänasest tõstavad euro tuleku ootuses oma kauba ja teenuste hinda? Kas sellekohased sanktsioonid on üldse ette nähtud?

Kuus kuud enne ja pärast €-päeva on kohustus avaldada hinnad nii kroonides kui eurodes, kasutades konverteerimiseks Eesti Panga ametlikku keskkurssi. Tarbijakaitseamet teeb enne €-päeva järjepidevalt enamtarbitava toidukauba, esmatarbekauba ja enamkasutatavate teenuste hinnavaatlusi, mis aitavad hindu kontrolli all hoida. Hinnavaatlusi jätkatakse vähemalt pool aastat pärast €-päeva.

Samuti kutsutakse kaupmehi ja teenusepakkujaid sügisel käivituva kampaania raames üles oma kaupa ja teenuseid ausalt hinnastama, järgides ümardamisreegleid, mille kohaselt on ümardamine kohustuslik vähemalt ühe eurosendi täpsusega ja ümardada tuleb kolmanda koha järgi pärast koma. Hinda võib näidata ka alla eurosendi (näiteks 0,008 eurot), mis madalamate teenusetariifide puhul aitab vältida ümardamisest tingitud hinnatõusu.

Samal ajal tuleb arvestada, et riik ei sekku vabaturu hinnakujundusse ning hinnad kõiguvad vastavalt turutingimuste muutumisele. Peamisteks hindu kujundavateks teguriteks on ettevõtete vahel valitsev konkurents ja riigi kehtestatud regulatsioonid. Võib eeldada, et osa ettevõtjaid soovib hindu tõsta, viidates näiteks eurole üleminekuga kaasnenud ühe korra kulutustele.

Siiski on muude riikide kogemused näidanud, et eurole üleminekuga on kaasnenud lühiajaline kerge hinnatõus 0,1 - 0,3 protsendipunkti ning seejärel on hinnad konkurentsi mõjul taas stabiliseerunud.