Põud küpsetab põllul liiga vara kõhna viljatera

Nii head viljasaaki nagu mullu Imbi Mitt tänavuse põuaga ei looda. Foto: Henn Soodla

Kuiv ja kuum ilm kahandab loodetud teraviljasaaki, sest veepuuduses põllul küpseb tera tuumakaks saamata.

“Talivili võib-olla jõudis peas tera täis kasvatada, aga suviviljaga on küll nii, et veepuuduses põllul kõrs ei kasva ja pea hakkab tera valmistama,” rääkis OÜ Selja kauaaegne taimekasvatuse juht Imbi Mitt.

Selja kant sai viimati vihma nädalapäevad tagasi ja Miti sõnul on nii, et kui kohe korralik sadu ei tule, jääb 600 hektarist odra, kaera ja talivilja alla külvatud põllupinnast osa põua meelevalda.

“Kõrvetava päikese käes on auramine intensiivne, ühe päeva auramine on teinekord suurem kui nädala oma,” seletas Mitt, kelle sõnul on osaühingul raskusi teise niite silo tegemisegagi, sest rohi palavaga ei kasva.

Selja osaühingu loomakasvatusjuht Leili Jakovleva möönis, et palavaga on piimatoodang ligi kilo lehma kohta päevas tagasi läinud ja see tähendab, et majandi rahakotti tuleb loodetust vähem raha. “Meil on vabapidamisega laut, talvel külma ei olnudki loomadel nii raske taluda nagu nüüd kuumust, töötajatel on ka raske, õhk ei liigu, kuigi aknad on valla,” kirjeldas ta.

Seljalt võttes poolsada kilomeetrit mere poole harib Tahkuranna ja Saarde vallas põlde ja kasvatab karja OÜ Weiss. Selle tegevjuhi Kalmer Metsaoru jutu järgi tuli Saarde kandis nädalapäevad tagasi alla korralik vesi ja maa sai läbi kastetud.

“Teine niide on natukene kinni, vaevalt vee pärast,” ütles Metsaoru, kellele teevad muret hoopis kevadise liigniiskuse põldudele jäetud jäljed.

“Lüpsikari on meil laudas, veame sööda ette, kellel on tänapäevased laudad, neil on parem kuumale vastu panna,” mainis Metsaoru.    

Vändra kandist läksid äike ja sadu üle viimati viis päeva tagasi, kuid nii nagu OÜ Vändra taimekasvataja Jaan Toobal ütles, ei tõmmanud savimaadel veel pragusid kinni, kuigi maha tuli korraga 30 millimeetrit taevavett.

“Meil on savimaad, see aasta on üldse erakordne, sest kevadel savid ei lagunenud, neile tuli nagu koorik peale, aga oder ja suvinisu annavad veel saagilootust,” rääkis Toobal.

Toobali jutu järgi on viljapea võimalikust liigvarasest küpsemisest hullem olukord ädalaga, mis ei kasva kuivusega teise niite tarvis vajalikku pikkusesse.

Kariloomad saavad Vändra osaühinguski laudas nina ette tänavust silo ja kogenud põllumees Toobal loodab, et põual ei ole enam pikka pidu. Vastasel juhul tuleb viljakasvatajal esitada kuluhüvitiste arve taas ilmataadile.