Riik ostab Sindi vabriku paisutammi

Foto: Urmas Luik

Keskkonnaministeerium ja Sindi paisu omanik AS Raju sõlmisid kokkuleppe paisurajatiste riigile müümise kohta. Hinda veel ei avalikustatud, kuid ministeerium lubas muuta Sindi paisu kaladele läbipääsetavaks hiljemalt 2018. aastaks.

Keskkonnaminister Mati Raidma kinnitas, et kuigi ostu-müügitehing pole veel toimunud, on eellepe paisuomaniku ja ministeeriumi vahel kindel, kusjuures kokku on lepitud hinnas, millest pooltel pole põhjust enam taganeda.

“Hind on AS Raju nõudmisel konfidentsiaalne, kuid kui ostutehing on toimunud, pole riigil vähimatki tahtmist ega õigust seda avalikkuse eest varjata,” sõnas Raidma.

Raha paisurajatiste ostuks saadakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist, kuivõrd Pärnu jõgi on üleeuroopalise keskkonnakaitse võrgustiku Natura 2000 ala ja jõe potentsiaal kalamajanduslikust seisukohast ületab riigi piire.

“Praegu on Pärnu jõgi siirdekaladele avatud ainult 14 kilomeetri pikkuselt alamjooksul, kuna ülesvoolu on ees Sindi pais, millest kalad koelmukohtadele ei pääse,” kirjeldas looduskeskkonna raiskamist Pärnu jõel keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel. “Samal ajal kui jõgi on pikk ligikaudu 140 kilomeetrit, arvukad harujõed peale selle.”

Riigil on kavas tõsta mõne aastaga Pärnu jõgikonna kalastiku arvukust, muutes paisutammi kaladele läbitavaks, vähendades põhjasetteid ja taastades koelmukohti. Samuti asustatakse jõgikonda noori kalu.

Lõhede noorjärkude Pärnu jõkke asustamisega ongi juba paaril viimasel aastal algust tehtud.

Nüüd tuleb leida parim lahendus paisu kaladele läbipääsetavaks muutmisel.

“Kaalumisel on lahendused, mis keskkonnamõju hindamisega on heaks kiidetud,” sõnas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Ulvi Päädam. “Üks lahendusi oleks rajada kärestik, millega paisutustase alaneks osaliselt, ja teine rajada kalaramp koos lauge looduslähedase kalapääsuga.”

Helesinine tulevik

Pärnu jõgi on suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis, kuid praegu on kaladel võimalik kasutada vaid üht protsenti kogu jões leiduvatest elupaikadest.

“Teadlaste hinnangul on Pärnu jõe lõhe taastootmispotentsiaal ligi 45 000 – 58 000 noorkala aastas, kuid praegu jõuab enamikul aastatel jõest merre tagasi alla 100 kala,” rääkis keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp. “Pärnu jõestik aga võimaldaks paljuneda pea niisama suurel hulgal lõhekalal kui ülejäänud Eesti lõhejõgedes kokku.”

Lõhede kõrval parandab paisu avamine selliste looduskaitseliste liikide nagu jõesilmu, paksukojalise jõekarbi ja hariliku võldase, aga ka tööstuslikult oluliste kalade, näiteks meritindi, meriforelli, vimma ja siia elupaiku.

Aega anti juurde

ELi vastavate direktiivide kohaselt pidi Pärnu jõgi olema kaladele kogu ulatuses läbipääsetav käesoleva aasta lõpuks.

Ministeeriumi esindajate kinnitust mööda on Eestile Pärnu jõel korra loomisel antud aega juurde.

Päädami hinnangul ei jõuta aastaga tammi rekonstrueerida või kui seda püüda, hakkab kannatama ehituskvaliteet. “Loodame, et aastaks 2017. aastal võime tulla Sindi paisu uuel kujul avama,” lubas ta.

Keskkonnaminister avaldas lootust, et tammi loodussõbralikumaks kujundamisega muutub see turvalisemaks inimestelegi, kuivõrd paisukeerises on aastate jooksul elu kaotanud mitu ettevaatamatut kalastajat, ujujat ja päästjagi.

Sindi paisu kaladele läbipääsetavaks tegemine on vaid osa Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projektist, mida rahastatakse ühtekuuluvusfondist.