Metsamehi aitavad lumes edasi liikuda räätsad

Riisselja metsandiku metsnik Kuido Jänes püsib lumel laiade räätsadega. Foto: Urmas Luik

Heitlik ilm mõjutab metsatöidki, lumesaju ja tuiskude järel üllatab näärikuu meid lausvihma ja jääga, maa on jätkuvalt sula ega lepi raskete masinatega.

“Metsatöödeks on see väga kehv ilm,” ütles RMK Vändra metskonna metsaülem Jaan Kägu eile.

Metsamajanduslikust ja -uuenduslikust seisukohast jätkuvad raied ümberkorralduste järel 14 Pärnumaa vallas üle 100 000 hektari enda alla võtvas Vändra metskonnas.

“Pea kolm kuud on talve ees, inimeste töö on raske sügavas lumes,” nentis RMK Pärnumaa metskonna metsaülem Heiki Ärm. “Käsitsitöö saemees langetab puu, aga ei leia seda sügavast tuhkjast lumest enam üleski. Ja muret on ka mootorsaagidega, mis hakkavad tõrkuma, kui peen lumi õhupuhastisse satub.”

Kulukas talv

Pärnumaa metskond võtab enda alla ligi 70 000 hektarit maakonna lõunapoolses otsas viies vallas. Metsaülem Ärmi jutu järgi on tänavune talv kulukas, sest tööobjektide ettevalmistamine on nõudnud vaat et iga paari päeva tagant lumelükkamist. Teede lahtihoidmine võtab võhmale isegi kogenuima sahamehe ja metsnikud pääsevad liikuma vaid räätsadega.

Vastavalt lumemöldrite usinusele on metskonna Laiksaare kontoris praakeril läbi mõeldud tööjärg ning see, kuhu ja missuguste raiemasinatega ligi pääseb ja kuidas puitu vedada kannatab.

Ärmi jutu järgi on saanud rohkem kui selgeks, et valdavalt kerge sahaga ratastraktorite jõud vannub lakkamatule lumelisale alla, vaja on jõulisi sahaga linttraktoreid.

Riigimetsa majandamise keskuse töökorralduse järgi tellivad lumetõrjet valdkondade töödejuhid, kuid Ärm võtab sealtkandi nimel kiita Tali külas asuvat aktsiaseltsi Zebra, mille buldooseritest on olnud metsatööde logistika paikapanekul ja kvartalisiseste teede lahtilükkamisel suur abi.

“Lumelükkamisega on teed jäänud kitsaks, nii et olenevalt olukorrast tuleb ühel osapooltest vastakuti juhtudes pikalt tagurpidi liikuda,” mainis Ärm, mõõtes langini viiva metsatee ääres hangekõrguseks üle meetri.

Aga pole halba ilma heata. Üks pluss on metsatööde seisukohalt sellel talvel ometi: ilm ei ole külm ja sestap ei pea miinus 20 kraadist tugevamat pakast kartvad raie- ja veomasinad sundpuhkust võtma.

Laiad jalad

Metsaülem Ärmi jutu järgi üritatakse olla tööde korraldamisel paindlikud ja välistada liigseid kulusid tootvad tegevused.

Raielangid on ette valmistatud läinud aasta teises pooles lumeta ajal ja kui on selge, et loodus seab tööjärjele tõkked, võivad metsamehed võtta näiteks osa puhkusest välja.

“Talvine hooaeg on metsatöö hooaeg ja kui võrrelda tänavust eelmise aastaga, siis see oli ka suhteliselt raske, aga tulemused olid väga head: arvestuslangi täitsime uuendusraiete osas täielikult,” märkis Ärm.

Metsateede lahtihoidmisest saavad kasu ümbruskonna elanikud, kelle talud jäävad kas nende äärde või lõppu. Ja vallidest ääristatud metsateed säästavad ja päästavad metsloomi, sest lahtilükatud radu pidi saavad näiteks metskitsed paremini liikuda. Hüpe rajalt kõrvale sügavasse ja sula järel kooriku peale kasvatanud lumme võib aga võrduda ilvese või hundi kõhutäiteks saamisega.

Eelkõige metsnike töö hõlbustamiseks on mõlemad RMK metskonnad hankinud spetsiaalsed räätsad, millega on hõlbus kõndida lahtilükatud teest kaugemal või jäätunud libedal pinnal mitte enda alt jalgu kaotada.

Vändra metskonna metsaülem ütles, et räätsasid kasutasid nende metsnikud juba läinud talvel, aga nüüd osteti juurde laiemaid pehmel pinnasel käimise hõlbustajaid, et 100kilosed mehedki nendega vajumata astuda saaksid.

Laiksaares RMK Pärnumaa metskonna kontorist sai vastsed räätsad kätte Riisselja metsandiku metsnik Kuido Jänes, kes nende “kingade” rihmad trepil üle saabaste kinnitas ja uljalt minema sammus. Seda kindlamini, et lumeräätsadel on all metallist hambuline rida nagu alpinistide saabastel, siis öeldakse nende kohta “kassid”.

Rahvakalendri järgi oli esmaspäeval tõnisepäev (17. jaanuar), see tähendab, et majandustalv on poole peal ja talveunine karu on koopas teise külje pööranud.