Eesti lairiba arenduse sihtasutus (ELASA) on paigaldanud Pärnumaal kamara alla ligemale 200 kilomeetrit valguskaablit ja seab umbes 100 kilomeetrit juhet üles järgmiselgi aastal. Ettevõtmise eesmärk on täita ka kõige eraldatuma metsalise unistus pääseda ligi ülikiirele internetile.
2018. aastaks peab 98 protsenti Eesti kodudest, ettevõtetest ja asutustest olema rajatavale kaablivõrgule lähemal kui poolteist kilomeetrit. Ometi pole veel selge, kuidas internet sellest võrgust tarbijale tuppa jõuab ja kui palju see talle maksma läheb.
Ülikiireks võib pidada internetti, mille kiirus on vähemalt 100 Mbit/s. ELASA juhataja Priit Soomi sõnutsi on sellele praegu ligipääs 27 protsendil Pärnumaa aadressidest. See ei ole üksnes võrku ehitava sihtasutuse töö tulem, sest sideettevõte Telia on samuti maa alla valguskaablit paigaldanud.
Soom möönis, et tarbijale hädavajalikuks võib ülikiire internet saada pigem tulevikus. “Mul on kodus internet kiirusega 12 Mbit/s ja ma ei tunne, et mul oleks millestki puudus,” tõdes ELASA juht. “Saan sellega kõik vajalikud asjad tehtud.”
Küll räägitakse tema teadmist mööda juba praegu interneti nobeduse olulisusest meelelahutuses. Nii võiksid Soomi hinnangul mängud ja videod joosta vähemalt kiirusega 30 Mbit/s.
Tallinnas töötaval pärnakal Argo Lehel on ülikiire internet nii pealinna kui Pärnu kodus. “Töötan kodus palju sisevõrgu kaudu,” selgitas Leht. Ta põhjendas, et aeglasema internetiga oleks see tunduvalt tülikam, sest failide avamine võtaks liiga kaua aega.
Peale selle vaatab Leht sageli interneti kaudu spordiülekandeid, mille kvaliteeti aeglane ühendus pärsiks. Pärnu kodus on tal ülikiire internet, kuna tihti on seal korraga võrgus mitme pereliikme arvuti.
Raekülas elav Riido Villup märkis, et tema oleks väga rahul kiirusega 20 Mbit/s töötava internetiga, kuid seegi on jäänud vaid unistuseks. “Siis saaksin vaadata HD-kanaleid, ilma et pilt kogu aeg hakiks. Samuti telliksin videolaenutusest HD-filme,” selgitas Villup, kes peab hakkama saama soovitust neli korda aeglasema ühendusega.
Villup tõi esile, et maksab nende teenuste eest, kuid kasutada ei saa. “Võib-olla siis saaksin, kui ütleksin vanaemale, et ta paneks oma digiboksi kinni ja telefonikõnesid ei teeks,” lausus Villup naljatamisi.
“Mind enamasti häirivad inimesed, kes astuvad kaupluses ligi ja tahavad midagi pähe määrida,” sõnas Villup. “Seevastu sideteenuse pakkujaid vaatan alati kurva näoga ja mõtlen, et poisid, palun tulge vedage mulle liin.”
Villupi omast sada korda kiiremat internetti kasutav Artur Lille ei kujuta ettegi, kuidas aeglase ühendusega võiks hakkama saada. Ta tõi näite, et tänapäeval ostetakse internetist üha enam mänge, mille maht võib olla kuni 50 GB. “Kui mingi kauaoodatud mäng lastakse välja, tahaks seda ikka kiiresti kätte saada,” selgitas Lille. “Muidu, selle asemel et mängida, istud ja ootad, kuni see alla laeb.”
Audru vallavanema Siim Suursilla sõnutsi on valda läbiv valguskaabel kohalikele elanikele väga tähtis, ent põhivõrguga ühinemine võib tähendada inimesele suuri kulusid.
“Minu hinnangul on see nii, et ehitame Tallinna-Tartu kiirtee, kuid kui keegi tahab sellele sõitma pääseda, ostku selleks õigus või rajagu ise pealesõit,” sõnas Suursild. “Ühelt poolt saavad ülikiirest internetist osa pea kõik meie valla munitsipaalasutused, sealhulgas koolid ja lasteaiad, kuid tavakodanikeni jõuab kiire internet peamiselt teenust vahendavate mobiilsideoperaatorite kaudu läbi õhu.”
Suursilla sõnade kohaselt Audru vallal nii-öelda viimase miili lahenduse elluviimiseks raha pole. Ta lisas, et mingil määral on ELASA arvestanud kaabli jaotuspunktide asukohaga, kuid kõik kaablivõrgu pikendamise soovid on lükatud kindlalt tagasi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda sõnutsi on kliendi enda valik, millist ühendust ta vajab ja kui palju ta on nõus selle eest maksma. “Kui eraisikule piisab mobiilsest internetist või vaskkaabli kaudu levivast fikseeritud ühendusest, paraneb temagi teenuse kvaliteet baasvõrgu jõudmisega elukoha lähedusse,” rääkis Ruuda. “Seevastu ettevõtetel ja asutustel on võimalus tellida sideettevõtjatelt valguskaablil põhineva juurdepääsuvõrgu ehitust, kui see on vajalik nende igapäevatööks.”
ELASA juhataja Soom tõi esile, et kuigi ülikiire interneti jõudmine võimalikult paljudesse kodudesse on ELASA ootus, on sihtasutuse ülesanne ehitada välja valguskaablite võrk. “Rahastusreeglid ei lubagi meil muud teha,” põhjendas Soom. Ta rõhutas, et ühenduste loomisega majapidamiste ja võrgu vahel tegeleb riik.
Ruuda sõnade kohaselt on ministeerium koostamas analüüsi, kuidas rajatav võrk majapidamistega ühendada. Täpsemad otsused peaksid tema teada selguma sügisel, kui valitsus selle analüüsiga seonduvat arutama hakkab.
Riigikontroll tuvastas juba mullu märtsis, et riigil puudub ülikiire interneti põhivõrgust tarbijani viimise plaan. Seetõttu algatasid riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmed tänavu juunis elektrituruseaduse, asjaõigusseaduse ja ehitusseadustiku muutmise eelnõu, et olemasolevat taristut kasutades ja ehitusega kaasnevat bürokraatiat vähendades alandada tarbijate võrguga ühendamise kulusid.
Komisjoni liige Andres Metsoja usub teiste riikide praktikale tuginedes, et nii saaks muuta ülikiire interneti võrguga liitumist kuni 80 protsenti odavamaks. See omakorda oleks samm lähemale olukorrale, kus inimesed saaksid metsataluski kaugtööd teha.
“Hea, kui on läbi õhu leviv internet, kuid see pole nii töökindel,” tõi Metsoja esile valguskaabli tõhususe.
MKMi avalike suhete osakonna juhataja jutu järgi on ministeeriumi eesmärk võimaldada aastaks 2020 kõigile majapidamistele liitumist fikseeritud internetiühendusega, mis tagab vähemalt 30 Mbit/s kiiruse. Ta täpsustas, et selleks ei pea viima iga majapidamiseni tingimata valguskaablit, mõnevõrra odavama vaskkaabli kaudu on selline kiirus piiratud distantsi ulatuses samuti saavutatav.
Muu hulgas on ministreerium seadnud sihi, et aastaks 2020 oleks 60 protsenti kõigist Eestis sõlmitud internetiühenduse lepingutest sellised, mille kohaselt tarbijal on internet kiirusega vähemalt 100 Mbit/s.
Rahasumma, mille ülikiiret internetti kasutama hakkav inimene peab teenusega ühinemise ja hilisema kasutamise eest välja käima, sõltub suuresti sideettevõtte pakutavast hinnast. Ühinemise maksumus oleneb omakorda kliendi elukohast. “Näiteks kui inimene elab kiirteest kilomeetri kaugusel ja tahab selle juurest oma koduni asfaltteed, sõltub töö maksumus sellest, kas tee tuleb ehitada ilusale paekivile või sohu,” võrdles ELASA juhatajagi valguskaablite võrku kiirteega.
Ülikiire interneti teenuse pakkumise võimalus ELASA välja ehitatava võrgu kaudu on kõigil selleks soovi avaldatavatel sideoperaatoritel.
ELASA juhi Soomi sõnade kohaselt aitavad ülikiire interneti võrguga liitumise soodsale hinnale kaasa kodanikualgatus ning omavalitsuste ja elanike koostöö. “Edulugusid ei ole palju, kuid esile on toodud näiteks Suure-Jaani valda, kus valla ja elanike koostöö tulemusena tuli liitumise kulu umbes tuhat eurot inimese kohta,” märkis Soom.
Peale selle tõi ta näiteks Käina valla Hiiumaal, kus inimesed küsisid võrguga ühinemiseks toetust Leaderi programmist. “Kohe, kui baasvõrgu ehitus sinna jõuab, on inimesed valmis oma majapidamised võrguga ühendama.”
Fakte ELASA kohta
ELASA asutasid 2009. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu liikmed.
Sihtasutuse eesmärk on viia ellu projekt EstWin, millega jõuavad uue põlvkonna fiiber-optilistel kaablitel baseeruvad lairibaühendused kõikjale Eesti maapiirkondades.
ELASA on kasumitaotluseta eraõiguslik asutus, mis sideoperaatoritele konkurentsi ei paku.
ELASA ehitab võrgu vaid turutõrke piirkondadesse, kuhu operaatorid seda ise ei raja.
Üle Eesti tuleb sihtasutusel projekti elluviimiseks paigaldada ligemale 6000 kilomeetrit optilist kaablit ja luua üle 1400 võrguühenduskoha.
Eestisse rajatava valguskaablite võrgu hind on 80 miljonit eurot. Sellest 85 protsenti maksab Euroopa Liit, ülejäänu katab pangalaenu toel ELASA.
Andmed: ELASA
/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)