/nginx/o/2010/03/08/328254t1h4caa.jpg)
Veeteede ameti hinnangul on praegused jääolud Pärnu ja Liivi lahel viimase kümnendi raskeimad ja jäämurdeteenuse osutamine on erakordsete jääolude tõttu väga keeruline.
Pärnu lahe jääolud on viimase kümnendi raskeimad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu ja Liivi lahes teenindab laevu veeteede ameti mitmeotstarbeline laev EVA-316, kuid laevaliiklus piirkonnas on väga aeglane, sest laevad ei suuda lahtiaetud kanalis jäämurdjale järgneda. Olukorda koordineerib kohapeal EVA-316 pardal veeteede ameti talvise navigatsiooni talituse juhataja kapten Martin Kaarjärv.
Kaarjärve sõnade kohaselt on Kihnu piirkonnas 11 miili ulatuses ainult rüsijää ja EVA-316 on üht jääs sõitvat laeva Pärnu poole toonud juba alates keskööst.
„Oleme alates keskööst liikunud vaid 20 miili, millest esimesed viis miili võtsid aega ligikaudu 14 tundi. EVA-316 sõidab kanalit pidevalt lahti, järele tulev laev küll liigub, kuid jääb ikka ja jälle kinni,“ kirjeldas Kaarjärv olukorda.
Kaarjärve jutu järgi poleks sellistes oludes abi ka lisajäämurdjast, mis on EVA-316st tunduvalt nõrgem. „EVA-316-l pole probleeme jää läbimisega, kuid teenindatav laev ei suuda kanalis liikuda, kuigi jääklass on 1A ja masinavõimsus 2280 kW. See tähendab, et ka võimas laev liigub lahtiaetud kanalis praegustes jääoludes väga vaevaliselt ning kanalit tuleb kordi ja kordi lahti sõita,“ märkis veeteede ameti töötaja.
Kaarjärve sõnade järgi tuleb ülirasketes rüsistunud jääoludes arvestada, et laevaliiklus Pärnu piirkonnas on väga aeglane, samas võivad ilmaolud muutuda päevade-tundidega.
Veeteede amet kinnitas, et teeb kõik endast oleneva, et neis tingimustes teenindada ära kõik Pärnu sadamat külastavad laevad.