Suve lõpus muutus merevesi mustemaks

Pärnu rand. Foto: Urmas Luik

Pärnu lahe vee kvaliteet oli eelmisel suvel suplemiseks väga hea, mustemaks muutus vesi alles augusti keskel, kui hulk inimesi pikemat aega madalat lahesoppi kasutas.

Merebioloog Jüri Tenson on Pärnu lahte võrrelnud madala kausiga, kus vesi külmemate ilmadega osaliselt või täielikult vahetub. Seetõttu on loomulik, et suplusvee kvaliteedi näitajad on juunis paremad ja kipuvad augustis halvenema.

Terviseameti kodulehel on avalikustatud Eesti ametlike supluskohtade suplusvee analüüside tulemused. Pärnumaal on ametlikeks supluskohtadeks Pärnu rand, Vana-Pärnu rand, Mai rand, Raeküla ja Kabli rand. Valge- ja Matsiranna vee kvaliteeti ei uuri keegi.

Vee kvaliteedinäitajad olid mai keskpaigast augusti alguseni kõikides Pärnumaa ametlikes supelrandades väga head. Tervisekaitseameti määrangu järgi “kesised” olid proovid alles 19. augustil. Samasuguse hinnangu said augusti lõpus Läänemaa Paralepa ja Vasika Holmi rand, Harku järve suplusvee kvaliteeti hindas terviseamet samal ajal halvaks.

Vana-Pärnus ja Pärnu keskrannas olid 19. augustil üle normi escherichia coli näitajad. Väga hea on merevesi kuni 250 ja hea kuni 500 pesaühiku korral, Vana-Pärnus oli pesaühikuid aga 1046 ja keskrannas 1733.

Peale escherichia coli mõõdetakse merevees soole-entero-kokke. Mõlemad on terviseameti kodulehel avaldatud info kohaselt head indikaatorid vees võimaliku hiljutise fekaalse reostuse määramisel. Kui escherichia coli oli 19. augusti proovides üle normi, siis soole-enterokokkide tasemelt jäi suplusvee kvaliteet hea ja väga hea vahele.

Terviseamet soovitab vältida norme ületava suplusvee allaneelamist ja mitte minna ujuma lahtise haavaga inimestel. Ettevaatlikumad peaksid olema ka lapsed, vanurid ja nõrgema immuunsüsteemiga inimesed.

Eelmise aasta augustis olid Pärnus tavapärasest soojemad ilmad ja inimesed käisid suplemas rohkem kui külmema ilmaga suvedel.