Riskipiirkondade uurimus ei paku lahendusi, vaid näitab probleeme

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaekspert Karl Kupits tutvustas kriisikomisjonile keskkonnaministeeriumi tellitud uurimustööd olulise üleujutusriskiga seotud tiheasustusaladest Eestis.
Keskkonnaekspert Karl Kupits tutvustas kriisikomisjonile keskkonnaministeeriumi tellitud uurimustööd olulise üleujutusriskiga seotud tiheasustusaladest Eestis. Foto: Ants Liigus

Lääne-Eesti regionaalse kriisikomisjoni tegevuspiirkond on Saare, Hiiu, Pärnu, Lääne, Rapla ja Järva maakond. Kriisikomisjoni kuuluvad maavanemad, Pärnu kui regiooni suurima tiheasutusala linnapea, sisejulgeolekuasutuste ja elutähtsa teenusega seotud riigiasutuste juhid.

Pärnumaad esindasid kriisikomisjonis maavanem Andres Metsoja ja Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius.

Seekordse istungi peateema oli üleujutuste oht Lääne regioonis.

Komisjon kuulas ettekannet keskkonnaministeeriumi tellitud uurimusest Lääne-Eesti ja saarte olulisemate üleujutuspiirkondade kohta. Selle esitas üks töö autoreist Karl Kupits.

Lääne-Eesti riskipiirkondadeks tunnistati uurimuses Audru valla Papsaare küla, Haapsalu, Kuressaare ja Pärnu linn.

Komisjoni huvitas eelkõige üleujutuste tõenäosus ja maksimaalne ulatus. Pärnus pakkus Kupits suurimaks veetõusuks eri tingimuste kokkulangemisel 3,5 meetrit üle Kroonlinna nulli. “Hindaksin selle tõenäosust siiski niisama väikeseks kui mõne taevakeha Maale langemist,” pakkus Kupits.

Samal ajal on kliima globaalsest soojenemisest tingituna kindel, et tugevad tormid sagenevad, samuti paduvihmad. Seepärast järgneb oluliste riskipiirkondade kindlakstegemise järel keskkonnaministeeriumi riigihange, et koostada vastumeetmete kava. See peaks näitama, kui suuri kulutusi ja kus hakkab riik tegema, et märgatavalt leevendada üleujutustest tekkivat varalist kahju ja kaitsta inimeste tervist ja elu.

“Riskipiirkondade uurimus ei paku üleujutustega toime tulemiseks lahendusi, vaid näitab nendega kaasnevaid probleeme,” rõhutas Kupits. “Sellele järgnev meetmekava aga hakkab tegelema just sellega, kuidas üleujutuste eest hoiduda, mis jääb selles riigi, mis omavalitsuste ning mis eraisikute vastutada.”

Ühe tähtsama asjana pakkus Kupits ehituse planeerimist üleujutusriski arvestades, jättes riskialadele ehitamata või majade ehitamisel üleujutusohtu arvesse võttes.

“Vanasti elasid rikkad metsas ja vaesed mere ääres, aga nüüd on tihti vastupidi,” pakkus Kupits komisjonile juurdlemiseks mõtlemapaneva tähelepaneku.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles