Koolimaja ehitati külakeskuseks

Kerli ja tema väikevend Kiur Kond veetsid õpetaja Terje Suurväravaga aega lasteaia uues õppeklassis. Foto: Urmas Luik

Varem täienisti lasteaia-algkooli päralt olnud Kergu koolimajas on kogu õppetöö kolitud hoone teisele korrusele ja esimesele korrusele on mahutatud kõik piirkonnale vajalikud teenused.

Nii leiab nüüd äsja renoveeritud maja esimeselt korruselt kõrvuti vallavalitsuse piirkondliku teeninduspunkti, postkontori, perearsti õe kabineti, juuksuri, massööri, jõusaali ja sauna.

Märtsi lõpuks kolib rahvamajast külakeskusesse raamatukogu. Allkorrusel on ka arvutituba ja siit pääseb kooli võimlasse.

Avara ruumi võrra laienes ülakorrusel varemgi olnud lasteaed ning värske, rõõmsavärviliste triipudega väljanägemise said siin nii jalutuskoridor kui klassiruumid.

Maja välisseina külge on paigutatud raamid päikesekatete tarvis, et kevade tulles ei paistaks päike eredalt tuppa.

Juba varasemas renoveerimisetapis tehti korda maja söökla, mis peale lasteaia-algkooli pere on lõunasel ajal avatud väljast rahvalegi.

Võimaluse nii põhjalikuks ümberehituseks andis suur koolimaja, mis 1964. aastal ehitati 240 õpilasele. “Nii palju lapsi ei ole siin koolis korraga kunagi õppinud. Praegu on lapsi koolis 18 ja lasteaias 11,” selgitas majja loodud vallavalitsuse teeninduspunkti juhataja Selma Ustav.

Ehitus läks Vändra vallale maksma 5,55 miljonit krooni (0,35 miljonit eurot), sellest 4,5 miljonit krooni (0,29) on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu saadud KOIT-kava toetus. Ehitajaks riigihanke tulemusel AS Eston Ehitus.

Reede pärastlõunal olid iseseisvuspäeva ja maja avamise puhul külakeskusesse vallavanema vastuvõtule kutsutud valla allasutuste juhid, ettevõtjad, volikogu ja valitsuse liikmed, kes ühtlasi tutvusid majaga.

Keskuse pidulikul avamisel astusid kavaga üles Kergu lasteaia-algkooli õpilased, noorte vokaalansambel Greip ja Kaisma rahvatantsijad.

Vändra vallavanem Peeter Reimann avaldas lootust, et kui piirkonnas on läbinisti renoveeritud koolimaja-külakeskus, kus ühes majas koos kõik vajalikud teenused, säilib elu maal ja ehk tuleb kooli rohkem lapsi.

Õpetajad Tiiu Loidap ja Terje Suurvärav rõõmustasid, et lasteaed sai uuenduskuuri käigus juurde ühe avara toa - õppeklassi.

“Õppeklass on meile väga oluline, sest meil on lasteaias lapsi kahestest seitsmeaastasteni. Nüüd, kui suurematega õppetööd teeme, saame väiksed samal ajal mängima panna. Enne pidid väiksed sel ajal magamistoas istuma, aga seal pole ju mänguasju,” rääkis Loidap.

Postkontor asus varem kohalikult osaühingult renditud ruumides ja on uues paigas avatud nagu varemgi hommikust lõunani.

Juuksurit ega massööri varem Kaismal polnud ja inimesed käisid tavaliselt seda teenust saamas Järvakandis, Vändras, Pärnu-Jaagupis või Pärnus. Nüüd on juuksur Kaismal kohal kolmel päeval ja massöör kord nädalas.

Vanast vallamajast külakeskusesse kolinud perearsti õde võtab oma uues kabinetis patsiente vastu kahel päeval nädalas.

“Alumisel korrusel oli arvutiklass sellisel kujul varemgi, kuid lapsi on vähe ja nüüd oleme mõelnud, et arvutituba võiks olla pärast kooli kõigile kasutamiseks. Ma ei oska öelda, kui laialdast kasutamist see leiab, kui meil on mast külas ja wifi-ala rahvamaja ümber, aga vähemalt on see võimalus olemas,” avaldas Ustav.