Tõstamaa keskkooli kuus õpilast ja neli õpetajat kogesid Poola eripära sadamalinnas Gdynias, kus neid võõrustas kohalik gümnaasium ning õpiti näitlemist ja Aafrika tantse.
Tõstamaa õpilased kogesid Poola eripära
17. märts 2011, 08:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaalased ei käinud lõbureisil, vaid kohtusid Euroopa Liidu koolidele mõeldud Comeniuse programmi partneritega, keda Tõstamaa 171 õpilasega keskkool sügisel vastu võttis. Ühisprojekti teema on inglise keelest lühidalt tõlkides “Õnn ja inimõigused” ja järgmine kohtumine toimub oktoobris Prantsusmaal L’Aigle’is.
Comeniuse programm võimaldab noortel ja haridustöötajatel ennast täiendada kohtumistel eakaaslaste ja kolleegidega, luua kestvad koostöösuhted, reisida, andes samal ajal keelepraktikat.
Aafrika tantsu tunnid
Gdyniasse Comeniuse käsiloleva projekti teisele kohtumisele jõudnud õpilased majutati peredesse, kus nad kasutasid suhtlemiseks inglise-poola-eesti-keha segakeelt ning kogesid poolapärast paastuaja algust, kui maiusena süüakse rammusaid õlis küpsetatud pirukaid.
“Suur elamus oli see, et saime näha Poola elu lähemalt, just seda igapäevaelu,” rääkis 9. klassi õpilane Andrus Leinpuu õpetaja Liina Kääri vahendatud muljetes. “Lahe oli see, et saime käia Gdanski ülikoolis, kus oli draama töötuba ja meid juhendas Palestiina päritolu üliõpilane Ahmed Mohamed Sarhan ja me õppisime ennast paremini väljendama.”
Tõstamaa õpilastest käisid muid rahvusi ja kultuure vahetult tundma õpetaval projektireisil peale Andrus Leinpuu tema klassikaaslased Maret Palusalu ja Karl Kalda, 10. klassist Kaarel Kase ja Keiu Anderson ning 8. klassist Kristel Sutt.
“Projektinädal oli tulvil põnevaid inimesi ja kokkusaamisi, üks põnevamaid oli Aafrika tantsu tund, kus õpetaja pani liikuma kõik osalejad, aga pealtnäha lihtne kehaväristamine osutus proovikiviks ning mitmelgi algajal tantsijal olid lihased järgmisel päeval haiged,” meenutas Käär.
Kääri jutu järgi oli reisi tipphetk Gdynias partnerite draamafestival, millel iga kooli õpilased astusid üles kodus ette valmistatud tööga.
“Poolakad, bulgaarlased ja eestlased esitasid publikule enda loodud näidendeid õnne teemal ja prantslased filmi inimõigustest, Norra õpilased ja õpetajad seevastu tegid oma kooli ja õpilaste õigusi koolielus tutvustava etteaste,” vahendas Käär toimunut.
Sõbrad ja piparkoogid
Comeniuse üks eesmärke on eri riikidest uute sõprade leidmine, võõrkeelte oskuse ja suhtlemisoskuse arendamine, kultuuri ja tavade tundmaõppimine, koolielu erinevuse ja sarnasuse võrdlemine ning selles valdkonnas kogemuste vahetamine.
“Projektitöö kõrval õppisime tundma Poola eluolu ja kultuuri, külastasime Gdanski, Sopoti ja Toruni linna, kus on piparkoogimuuseum ja planetaarium, ning tõdesime, et õnn ja inimõigused, mis on projekti teema, on meile kättesaadavad, kui ise vähegi selle nimel pingutame,” mainis Käär.
Eesti esinduse noorim, 14aastane Kristel Sutt sai enda sõnutsi lahedaima elamuse Gdanski vanalinnast, kuid sellest ettepoole jäävad uued head sõbrad ja elamine võõras peres, misläbi avanes poolakate kodune olustik ja kultuur.
“Saime palju sõpru, kellest – nagu ka võõrustanud perest – oli väga raske lahku minna,” rääkis Kaarel Kase, kellele pakkus elamuse ka Helis nähtud lumest täiesti puhas lahejää, mida kodumaal näeb üpris harva.
Õpetaja Käär märkis, et suveplaanid tõotavad vastsetele sõpradele eri riikidest taas kokkusaamisi, kuid need ei seostu kõnealuse projektiga. Kõlab ju Tõstamaa keskkooli juhtmõte, et nende õpilasi iseloomustab huvi teadmiste vastu ja aktiivne eluhoiak.