Kodumaine kurk ja tomat välismaisele alla ei vannu

Pisikesed müügiks mõeldud tomatitaimed sirguvad orgaanilise vulkaanilise kivivillavati sees. Vill on steriilne, säästab taime haigustest ja on igal aastal uus. Segusõlmes valmis miksitud toitained jõuavad nii tomati- kui kurgitaimedeni voolikutest. Foto: Urmas Luik

Võistes Weissi aiandi 20kraadises kasvuhoonesoojuses valmivad kurgi- ja tomatitaimede esimesed selleaastased viljad. Üleeile nopiti aiandis kurke, tomatiteni jõuab korjejärg mais.

Kasvandust veab kaheksandat aastat Metsaorude perele kuuluv osaühing Weiss Aiand, kus pereisa Viljari kanda on tegevjuhi amet, ema Annely teeb personali- ja müügitööd ning poeg Mirko vastutab juriidika ja arenduse eest.

Praegu on aiand keskendunud köögiviljadele ja jätnud oma senise põhisuuna roosikasvatuse. Buumieelsetel aastatel oli Weissi lõikelilledel ja suvelilleamplitel sedavõrd hea minek, et ettevõte asutas toodangu turustamiseks Pärnusse Papiniidu keskusesse oma lillepoe. Majanduslangusega loobuti nii kauplusest kui lillekasvatusest.

“Pood tegutses poolteist aastat, ent kuna rooside kasvatamine Eesti kliimas ja oludes ei ole kasumlik, otsustasime jääda kurgi ja tomati juurde,” selgitas Annely Metsaoru. Kaasa Viljar Metsaoru tähendas piltlikult, et Hollandi roos sõi Eesti oma välja.

Tulpide ja tuulikute maa rahvas kasvatab õisi Kesk-Aafrikas, kus tootmine on odav ja soe kliima annab mitu saaki aastas.

“Kurgi ja tomati osas me muutusi teinud ei ole, nende kasvatamine on end siiani läbi raskuste õigustanud,” ütles Viljar Metsaoru.

Aiandis kasvab ühel hektaril 19 500 Hollandi päritolu kurgi- ja tomatitaime. Viimasena mainitute perre on sellest aastast lisandunud kirss- ja ploomtomat, kurke sirgub siin nii pikki kui lühikesi.

Weissi 13 kasvuhoonet on ühtlasi koduks 5000 tomati- ja niisama paljudele kurgitaimedele, mis ei jää aiandisse vilju kandma, vaid mõeldud müügiks.

Võitlus lumega

Võistes algab töö taimede istutamisega märtsis-aprillis, viimased kurgid korjatakse oktoobri lõpus või novembri alguses, misjärel aiand jääb talvepuhkusele. Metsa-orude kinnitusel on aasta ringi aiandit käigus hoida liialt kulukas.

Talipuhkus aga jõude olla ei lase, lumerohketel kuudel tuleb kasvuhooned järjepidevalt puhtaks lükata. Seda käsitsi, kuna seestpoolt sadu ruutmeetreid klaasi soojaks kütta rahakott ei kannata.

“Eelmine ja see talv olid jubedad, vahepeal lükkasime isaga ööpäev läbi lund. Kasvuhoone tippe tõmbasime puhtaks hange otsas seistes, need olid sedavõrd kõrged. Osa lumest loopisime kasvuhoonetesse sisse. Tomatimajas olid veel mõne nädala eest kahemeetrised hanged, sulalume ja -vee kuivatasime kütmisega. Aga terve talv kütmisega sulatamist tähendaks metsikut energiakulu,” rääkis Mirko Metsaoru.

Praegu valitseb tomatimajades mõnus 20kraadine suvesoe. Troopikausku kurgi omas on tiba soojemgi. Siin jõuab kurk seemnest viljumisikka pea silmanähtavalt, sellenädalased viljad nopiti taimedelt, mis kahe nädala eest olid kümme sentimeetrit lühemad. Üks inimene korjab päevas keskmiselt 400 kilo kurke.

Et aianditöö koormab füüsiliselt ja seda jagub vaid seitsmeks kuuks, palkab Weiss igal aastal hooajaks neli-viis kurgi- ja tomatihooldajat.

Annely Metsaoru sõnutsi on kõrgajal elu aiandis väga kiire, sest kõik aovalgel korjatu peab turgude avamishetkeks müügilettidel olema.

Suvel annab aiand kolm–neli tonni tomateid ja paari tonni jagu kurke üle päeva.

Saadused lähevad Tallinnasse Nõmme ja Keskturule ning Riguali hulgilattu, mis varustab kogu Eesti poode. Pärnus viiakse kaupa siinsele turule ja Tsitruse hulgilattu.

Eesti tootjaid vähevõitu

Ehkki odav lõunamaine kurk ja tomat tungivad peale üha jõulisemalt, ei taha kodumaised kasvatajad võõramaa viljade invasioonile alla vanduda.

Viljar Metsaoru sõnutsi on vee peale suutnud jääda vanemad tegijad, uusi aiandeid pole sel sajandil juurde tulnud. Enam teatakse Luunja ja Peipsi kurki, tomatitootjatest Sagrot ja Intsu talu. Ülejäänud kasvatajad on juba väiksemad.

“Võib öelda, et Eestis oleme suhteliselt arvestatav tegija: tomatikasvatuses kolmandal kohal, kurgikasvatuses pisut kaugemal,” sõnas Annely Metsaoru.

Kodumaal kasvanud kurki-tomatit eelistab perekond Metsaoru kogemuste põhjal teadlik ostja, kes tahab süüa Eestis kasvatatud värsket vilja.

Loomulikult määrab valiku hind ja siin sooja kliimaga tootjariikidega võistelda ei saa. “Kui tahad Eestis tomatit ja kurki kasvatada, peab arvestama, et tootmine on kallis ja kohalik tomat ning kurk kõrgema hinnaga,” lausus Mirko Metsaoru.

Eesti poodides levinud kurkide päritoluriigis Hispaanias on praegu 28 kraadi sooja ja maa annab kolm saaki aastas.

Mõistagi on kohalikul tootjal hinnasõjas ebavõrdses võitluses raske, aga õnneks mitte ilmvõimatu ellu jääda. Konkurentsis püsimiseks tuleb sortidega katsetada ja järjepidevalt investeerida.

Weissi uusim, Hollandi kasvuhoone tüüpi kõrgete ümarlagedega kasvumaja valmis viie aasta eest. Sel aastal soetati moodne segusõlm, mille tööks on taimedele toidusegusid valmistada ja välja arvestada. Segud jooksevad sõlmest lakke peatorusse, kust masin eri retsepti järgi miksitud “söögi” kurgi- ja tomatimajade vahel ära jagab.

Peale sõlme paigaldati aiandisse uudne udutussüsteem, mis vajalik niiskuslembestele kurkidele, mille peale iga veerand tunni järel sprinkleritest vett pihustatakse.

Viljade aretusel tasub kõik uus oma aiandis enne suurema seemnekoguse ostu ise ära proovida. Kurgi välimus ega maitse sortide arenedes väga ei muutu. Pigem paraneb taimede saagikus, kahjuritele ja haigustele vastupidavus, aga mitte alati ega iga uudissordi puhul.