/nginx/o/2021/06/17/13854649t1hfe3d.jpg)
/nginx/o/2018/01/02/7456227t1h77f4.jpg)
Konverents "Kaasav haridus – võimalused ja väljakutsed" toob reedel, 5. jaanuaril Pärnu Koidula gümnaasiumi õpetajad ja haridustöötajad ja -teadlased, et arutada kaasava hariduse kui mitmetahulise protsessi üle.
Konverentsil kõneldakse kaasavast haridusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konverentsil astub üles Tiina Kivirand haridus- ja teadusministeeriumist, kes olukorras, kus Eesti koolid on kaasava hariduse rakendamisel eri faasides, julgeb väita, et Eestis leidub koole, millel hea kogemus kõikide laste koos õpetamisest. Sel eesmärgil korraldas ministeerium 2014/15. aastal pilootprojekti "Kaasav kool" ja Kivirand teeb konverentsil kokkuvõtte, mida sellest projektist õpiti.
Et kaasava hariduse mõistes on koolis vaja suurt tuge eelkõige õpetajatele, sest nad pole saanud erivajadusega õpilastega toimetulekuks küllaldast ettevalmistust, arutleb aineõpetajate ja eripedagoogide koostöö üle Marianna Metsla Pärnu Rajaleidja keskusest.
Oma kogemusi Waldorfi pedagoogika rakendamisest jagab Katrin Alliku MTÜ Herbert Hahni Seltsist. Karmen Koppel kõneleb eri õppekorraldusvormide headest ja probleemsetest külgedest läbi lapsevanema silmade.
Professor Äli Leijen Tartu ülikool haridusteaduste instituudist teeb ettekande "Õpetaja autonoomia: miks ja kuidas?". Leijen arvab, et õpetajatele peab andma nii võimalusi keeruliste olukordade analüüsiks ja lahendamiseks kui teadmisi selle tarvis. Üks konkreetseid valdkondi, kus sellele saab rohkem tähelepanu pöörata, on kaasav haridus.
Konverentsi lõpetab vestlus, kus sõna saavad Tiina Kivirand, Virve Laube Pärnu linnavalitsusest, Katrin Uutsalu Pärnu-Jaagupi põhikoolist ja Kristel Kallau Pärnu kunstikoolist.
Konverentsi korraldab rahvusvaheline naiskoolitajate ühing DKG koostöös Pärnu linnavalitsusega.