/nginx/o/2016/11/25/6113475t1ha357.jpg)
/nginx/o/2016/05/24/5428455t1h0775.jpg)
Eilsega lõppenud hundijahihooajal kütiti 101 hunti lubatud 112st, peale selle lasti kahjustuste vältimiseks kolm hunti eriloaga väljaspool jahiaega.
Pärnumaal lasti kümme hunti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaal oli lubatud lasta üheksa hunti ja see norm sai täidetud. Saarde vallas Nõmme jahipiirkonnas kütiti 20. jaanuaril kogemata üks võsavillem üle kehtestatud limiidi.
"Jahti peeti eelkõige rohkete kiskjakahjustustega piirkondades ja vähem suurematel loodusmaastikel asuvatele hundikarjadele. Selliselt majandades saame tagada hundi asurkonna soodsa seisundi säilimise ja liigi ökoloogilise funktsiooni toimimise, hoidudes ülemäärasest kahjust loomakasvatajatele," lausus keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Keskkonnaameti teatel lähtutakse huntide arvukuse ohjamisel suurkiskjate kaitse ja tegevuskavas seatud eesmärgist säilitada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 soepesakonda populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega sobivate elupaikade vahel.
Üle-eelmisel jahihooajal kütiti Eestis 114 hunti lubatud 117st.
Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist 28. veebruarini, Hiiu- ja Saaremaal 31. märtsini.