/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2018/03/28/7732783t1h06ea.jpg)
Homme lastakse Põhja-Pärnumaal Pööraveres loodusesse maaülikooli loomakliinikus ravi saanud kaitsealune merikotkas, kes vajas abi tavapärasest pliimürgistusest, mis jahiperioodil saab sageli paljudele kotkastele saatuslikuks.
Terveks ravitud kotkas pääseb pühadeks tagasi vabadusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomaarst Madis Leivitsa sõnutsi on Pärnumaalt leitud merikotka puhul tegemist üpris tavapärase juhtumiga.
„Merikotkad on suured raipesööjad, toitudes talvel ka pliid sisaldava jahimoonaga saastunud jahipraagist,” põhjendas Leivits.
Linnu leidis aasta alguses metsaülem Jaan Kägu, kes toimetas ta raviks maaülikooli kliinikusse. Lind tuigerdas metsatee kõrval kraavis, võimetu lendama. Peale selle oli kotkas alakaalus, tal olid hingamisraskused, koordinatsioonihäired ja vereanalüüs sedastas väga kõrge pliitaseme.
/nginx/o/2018/03/28/7732785t1he43e.jpg)
„Pliimürgistus on salakaval. Kõrgete kontsentratsioonide puhul kaotab lind võime oma lihaseid kontrollida ja sureb lämbumissurma. Madalamad kontsentratsioonid kahjustavad aga närvisüsteemi ja muid organeid, mistõttu ei ole linnud tihti võimelised toitu püüdma, surres näljasurma või sattudes „aurude“ all lennates õnnetusse,” selgitas Leivits.
Tihtipeale jääb inimestele ütlusest „tina andma“ mulje, et jahimoonas kasutatakse tina. Nii see siiski pole. Leivitsa sõnutsi on valdavalt levinud pliid ehk seatina sisaldavad kuulid-haavlid.
Pliihaavlid on Eestis veelinnujahil keelatud, kuid reguleerimata on pliid sisaldavate kuulide kasutus.
„Petlik võib olla ka kuulide vasesulamise kest. Tabades saaklooma, kuul deformeerub ja pliist südamik paiskab fragmenteerudes 25–50 protsenti kuuli massist laiale alale. Tihtipeale jäetakse saastunud piirkond või – trofeeloomade puhul – saastunud lihakeha metsaasukatele toidupalaks. Seetõttu on sage, et just neid pliitükikesi peame haigete lindude maost välja loputama,” märkis Leivits.
/nginx/o/2018/03/28/7732787t1h91a1.jpg)
Samal ajal on olemas efektiivsed pliita kuulid. „Selleks peame koostöös jahimeestega tegema sammu, mille tulemusel vahetame välja ohtliku laskemoona, kaitstes nii enda, loomade kui keskkonna tervist,“ ütles loomaarst.
Nüüd on kotkas läbinud tervisekontrolli ja lennutrennid ja pääseb vabadusse Pööravere külas, oma leiukoha läheduses.