Talupidaja hindab suve kehvaks

Eduard ja Valentina Jaansen on rahul, et tütar Gaidy-Christel on talupidamise neilt üle võtnud. Foto: Ardi Truija

Sauga valla taluniku Eduard Jaanseni arvates on tänavune põud rängem kui mullu.

“Kehv suvi,” vastab talupidaja Eduard Jaansen küsimusele, kuidas ta põllumehena tänavust suve hindab. Sauga vallas, kus Jaansenite pere peab paarisaja hektari suurust Eedu-Enno tootmistalu, on tänavu tulnud vihma väga vähe.

“Põud on rängem kui mullu suvel. Üleeile tuli 8 mm, eile 5 mm, maikuus 24 mm,” loetleb peremees vihmahulka lausa peast ja saab kolme kuu sademeid kokku vaid 63 mm. “See on ühe kuu norm,” ütleb ta, teadmata sel esmaspäeva pärastlõunal, et samal õhtul tuleb üks suur sadu lisaks.

Põua tagajärjel võib rapsiseeme peeneks jääda. “Ei tea veel, kuidas see õlisisaldusele mõjub,” sõnab peremees.

“Kahjurid muutuvad kuivaga aktiivsemaks,” lisab tütar Gaidy-Christel, kes on isa kõrval talutööd selgeks õppinud, Olustveres ja maaülikoolis diplomid saanud ning seejärel Tallinna ülikoolis veel teise kõrghariduse omandanud.

180 hektarit haritavat maad

Eedu-Enno talus kasvatatakse kokku 180 hektaril teravilja, heinaseemet ja rapsi. Viimane läheb vahendusfirmade kaudu toiduõli tootjatele ja üle piiri kaugemalegi. Mõni aeg tagasi oli talu üks suuremaid heinaseemne tootjaid, kuid Eduard Jaanseni sõnul on selle turg üsna suletud ja konkurents lääne poolt väga tugev.

“Ei püsi konkurentsis, kui läänes saadakse kaks-kolm saaki aastas, ehkki lääne sordid meil vastu ei pea,” sõnab Eduard Jaansen.

Sel kevadel ostsid Jaansenid uut talutehnikat. Kuna kauba väljaostmine ja kättesaamine võttis aega, jäi külv paar nädala hiljaks, kuid õnneks tuli mai keskel vihma.

Eedu-Ennol kasvatati varem ka talinisu, aga nagu peremees ütleb, käskis tema sisetunne õigel ajal sellega lõpetada. Sest talvekahjustused teevad taliviljale Sauga valla madalatel savimaadel suurt kahju.

Sellest rääkides ei saa mees kõnelemata jätta ammu Tallinnas otsustatud seadusest, et Sauga valla maad, vaatamata oma madalale boniteedile, ei saa väheväärtusliku põllumaa toetust. Põhjuseks linna lähedus ja seetõttu valla kõrge tulubaas, mis ometi talupidajale midagi ei tähenda.

Samamoodi ei saa samal põhjusel toetust näiteks Harjumaa talunikud, aga järvamaalased oma heade muldade peal saavad.

“Kui Euroopa Liitu astusime, polnud meie otsustajate seas pädevaid inimesi,” järeldab peremees.

Kolme põlvkonnaga talu

Jaansen, kes 1995. aastal sovhoosi asedirektori ameti maha pani ja otsustas oma sõnul “teha eesti talu”, andis tänavu talu üle noorimale tütrele Gaidy-Christelile. Isa on FIE, tütrel on osaühing.

“Töö on ühine, rahakott ühine, aga raamatupidaja käsitleb meie asjaajamisi eraldi,” selgitab noorperenaine, kelle sõnul teeb suure osa põllutöödest ära tema abikaasa oma põhiameti kõrvalt.

Kõige kiirem aeg on kaks kuud kevadel ja sügisel augustist lume tulekuni. “Kevadkülvi ajal on närveerimist, aga töö on lihtne,” ütleb Eduard Jaansen. Suvel on põllu hooldamine puhtagronoomiline töö. “Taim on ju sõber ja sõpra peab aitama,” iseloomustab peremees seda tööd omamoodi.

Kel parajasti aega, see harib suure pere köögiviljamaad, kust saak läheb vaid oma ja linna siirdunud laste perede tarbeks. Peale selle on hooldada kahe hektari suurune murumaa, mis piirab kaunist vesirooside ja purskkaevuga tiiki.

Tiigi kaldale on pereema Valentina saanud hiljuti sünnipäevakingiks mugava vagunelamu – sellega täideti tema unistus linnakorterist ning sinna varjub ta siis, kui tuleb tahtmine omaette olla ja raamatut lugeda.

Eedu-Enno talus elab kaks peret koos: noored kahe lapsega suure elumaja ülakorrusel, isa-ema all.

“Mul on hea vana talu tunne,” ütleb nelja lapse ema ja kaheksa lapselapse vanaema, kes pikka aega tegi vallas sotsiaaltööd, seejärel naasis oma eriala – õpetajaameti – juurde ning on nüüd kümnelapselise klassi juhataja.

Kui abikaasa ütleb, et pereema võiks pensionile jääda, kostab vastuseks: “Tunnen, et olen seal, kus pean olema.”

Tulevik tähendab laienemist

Kui Gaidy-Christelilt küsida talu tuleviku kohta, arvab ta, et talu on liiga väike ja seda tuleks laiendada.

2004. aastal talu tabanud tuleõnnetus pidurdas arengut ja ülesehitustööle kulus suur hulk investeeringut, ka on masinapargi väljavahetamine olnud kulukas ettevõtmine. Ent isagi nõustub tütrega, et talu võiks olla 500 hektari suurune.

“Tuleb mõelda,” arvab Eduard Jaansen. “Kui ei saa hektaritega laiendada, tuleb tootlikkust tõsta, võib-olla muuta kultuure.”