Kurgikasvatajal on elu kibe

Annika Poldre
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hulgitootjad ostavad Lätis kurki odavalt kokku ja viivad Tallinna turule, Eestimaa teisest servast tuleb kaupmees Pärnusse suure koormaga ja lööb siin hinnad alla.
Hulgitootjad ostavad Lätis kurki odavalt kokku ja viivad Tallinna turule, Eestimaa teisest servast tuleb kaupmees Pärnusse suure koormaga ja lööb siin hinnad alla. Foto: Ants Liigus

Köögiviljakasvatajail on raske kaubast lahti saada. Riigilt ei saa nad toetust seepärast, et pole loonud oma ühistut või liitu.

Võiste aiand, mis kuulub perefirmale Weiss Aiand OÜ, on üks suuremaid köögiviljatootjaid Pärnumaal. Kasvatatakse peamiselt kurki ja tomatit. “Vana kurk on läbi, uus tulemas,” ütles osaühingu töötaja Annely Metsaoru. “Müüme praegu rohkem tomatit.”

Metsaoru lisas, et ei soovi pikemalt rääkida, sest tema arvates pole Eestis mõtet köögivilja kasvatada. “Kohalikud tootjad surutakse maapõhja,” ütles Metsaoru.

Suured kaubandusketid müüvad odavat välismaist kaupa, millega kohalik tootja ei suuda konkureerida. On küll teadlikke ostjad, kes eelistavad kodumaist, kuid enamik vaatab hinda ja ostab odavamat, rääkis Metsaoru. Sama lugu on roosikasvatusega. Nii nagu Tallinna lähedal tuntud Lahe Roosi omanik lõpetas roosikasvatuse, sest ei suutnud konkureerida importroosidega, samamoodi oli sunnitud lõpetama OÜ Weiss Aiand Pärnumaal.

Pärnu turul oli kolmapäeval kurgimüüjaid palju ja kilohind ostjatele soodne: alates 20 sendist kuni 60 sendini. Ostjaid polnud järjekorras ühegi müüja ees.

Tahkuranna kurgimüüjad olid oma müügikohad võtnud lähestikku lettide otsa. Hea tuju polnud kellelgi ja rääkimagi olid kaks nooremat meest üsna kidakeelsed, öeldes vaid, et on hobitalunikud-potipõllumehed ja toovad turule seda, mis endal üle jääb.

Kolmest mehest vanim, Heino rääkis, et nii tomati kui kurgiga on tööd palju. Tomatiseemned paneb ta mulda juba veebruaris, kurgiistikud on algul pottides, hiljem istutab põllule. “Tänamatu töö, mis ei huvita kedagi,” ütles mees.

Kasvatamisest raskemaks nimetas Heino kurkide müümist. “Me ei suuda võistelda suurte kokkuostjate ja kaubakettidega,” rääkis ta. Mehe väitel käib Eestis väiketootja väljasuretamine ja selle tegevuse vilju saame maitsta mõne aasta pärast, kui alles jäävad vaid toetust saavad suurtootjad ja köögivilja importijad.

“Kasulikum on kokku osta ja edasi müüa,” lisas teine kurke müüv Tahkuranna mees, kes ei soovinud oma nime öelda. “Kui kasvatad ise ja müüd, on sul igasuguseid tõendeid vaja, nagu taimekaitse kohta ja muud,” jätkas ta. Vahendajalt ei nõua tema arvates keegi mingit tõendit.

Tomatitki on ilmselgelt odavam hulgilaost osta ja turul edasi müüa, arutles Heino. Ta imestas, kuidas on võimalik ots otsaga välja tulla, kui ise kasvatada tomatit ja müüa hinnaga 1.20 kilo. Sellise hinnaga oli turul tomatit müügil, kuid enamikul müüjail oli tomati kilohind 1.60.

“Kui sina paned kirja kõik kulud, mis oled teinud selleks ajaks, kui tomati või kurgiga turule tuled, oled selle müügist saadud raha juba ette ära kulutanud,” rääkis kõrval letis kurke müüv mees.

Hulgitootjad ostavad Lätis kurki odavalt kokku ja viivad Tallinna turule, Eestimaa teisest servast tuleb kaupmees Pärnusse suure koormaga ja lööb siin hinnad alla, rääkisid mehed. Kaubaketid tahavad väga suuri koguseid, mida väiketalunikul pole, ja seavad kohalikule tootjale raskestitäidetavaid tingimusi.

Lindi külas kurke avamaal ja kasvuhoones kasvatav Arvo Silivälja aga ütles, et turuga probleemi pole. Temal on kasvuhoonekurk otsa lõppemas, saaki tuleb avamaalt. Siliväljal on tee äärde pandud tahvel, mis teatab kurgimüügist. “Inimesed sõidavad mööda ja tulevad ostma,” rääkis Silivälja. Mees müüb kurke ka kokkuostus Salvestile.


Kas ühinemine aitaks?

Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu osakonna juhataja Mai Talviku saadetud põllumajandusettevõtete toetuste infotabelist selgub, et toetused on ette nähtud tootjarühmadele ja -organisatsioonidele.

“Aiandus on eripärane sektor. Peale kõigi maaelu arengu ja ühtse pindala toetuste on selle sektori jaoks eraldi välja töötatud tootjaorganisatsioonide toetamise skeem,” teatas Mai Talvik. Kuna köögiviljakasvatajad pole moodustanud liitu, ei saa nad toetusi taotleda. “Kahjuks ei ole eestlased väga altid ühinema,” arvas Talvik. Tootjarühmal on aga toetuse taotlemise üheks tingimuseks müügitulu, mis peab olema vähemalt 127 800 eurot ehk 2 miljonit krooni. Väiketootjail või hobikasvatajail sellist tulu ei tule.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles