Üldkasulik töö toimib alternatiivkaristusena hästi

Patustajad teevad ühiskondliku tööna tihti heakorratöid. Foto: Tallinna vangla

Ajal, kui roolijoomarlus, alaealiste alkoholitarbimine ja pisivargused ei näita kadumise märke, on karistustega Eesti riigis keeruline.

Ühest küljest nuriseb avalikkus liiga väikeste karistuste üle, eriti kui neid peavad kandma rikkamad kodanikud või prominendid. Teisest küljest tunduvad trahvid liiga suured, seda muidugi juhul, kui kogemata ise liikluses lapsustega hakkama saada. Kuigi majanduskriis olevat möödas, näib trahvimine tihti mõttetu, kuna paljudel töötutel ei ole raha, millega oma võlga riigile tasuda. Seega tundubki, et seadustes on augud ja olukord ei parane.

Siin tuleb mängu ÜKT ehk üldkasulik töö, mis oma olemuselt on alternatiivkaristus kõigele eelmainitule.

Sellest, kuidas täpselt ÜKT Pärnus toimib, rääkis Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse vanemkriminaalhooldusametnik Aime Kask.

Millal ÜKT Eestis toimima hakkas?

Kui rääkida ÜKT kui alternatiivkaristuse algusest, siis sellisel kujul on Eestis ÜKT toiminud 2002. aastast, kui jõustus uus karistusseadustik.

Mujal maailmas on seda kasutatud juba väga ammu ja näiteks Eesti kriminaalhooldussüsteem käis ÜKT korraldamist õppimas Soomes, kus ÜKTd teeb üle poole kriminaalhooldusalustest. Eestis on keskmiselt igal ajal arvel 1500 ÜKT tegijat, kes moodustavad kõigist kriminaalhooldusalustest umbes 20 protsenti. Enamasti otsib koostööpartnereid ÜKTks kriminaalhooldusosakond ise. Selleks tehakse kas otsepakkumisi või korraldatakse näiteks ÜKTd tutvustavaid infopäevi.

Kriminaalhooldusosakondadel on Eestis üsna lai tööandjate võrgustik, mida pidevalt täiendatakse uute võimalustega.

Aga mida see müstiline täheühend ÜKT endast ikkagi kujutab?

ÜKTd on kahte liiki. Kõigepealt on olemas vangistuse asendamine töötundidega, kus ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi ühiskondlikku tööd. Maksimaalselt saab asendada kuni kaheaastase vangistuse, seega, suurim võimalik töötundide arv on 1460. Tunnid tuleb ära teha kohtu määratud ajaga, mis ei saa olla pikem kui kaks aastat. Kui ÜKT tegija ei tee töötunde ära, pööratakse algul mõistetud vangistus täitmisele, arvestades sellest maha juba tehtud tunnid.

Teise võimalusena määratakse ÜKT kohustus isikule siis, kui toime pandud kuritegu ei olnud raske, tema süü selle toimepanemisel ei olnud suur ja juhtumi vastu puudus avalik huvi. Sel juhul lõpetatakse kriminaalmenetlus, asja kohtusse ei saadeta ja isikut süüdi ei tunnistata. Küll võib talle määrata 10–240 tundi ÜKTd, mis tuleb ära teha maksimaalselt kuue kuu jooksul. Kui isik ei tee ettenähtud töötunde, alustatakse uuesti kriminaalmenetlust ja kohus mõistab talle karistuse tavapärases korras.

Iga päev toimib see nii, et kriminaalhooldusametnik valib töökoha, arvestades kriminaalhooldusaluse isikut ja tööandja eelistusi, koostab töötegemise graafiku, saadab üldjuhul ÜKT tegija töökohta vaid esimesel korral. Iga päev annab ülesandeid ja jälgib tema tööle tulekut ja töölt minekut ning töö kvaliteeti tööandja määratud juhendaja, kes pidevalt suhtleb kriminaalhooldusametnikuga. Kriminaalhooldusametnikud teevad töötamise perioodil regulaarselt reide töökohtadesse.

Kui palju teil kliente on?

Praeguse seisuga on Pärnu linnas arvel 60 kriminaalhooldusalust, maakonnas kokku 73.

Mille eest need inimesed peamiselt ÜKTd saanud on?

Peamiselt on ÜKTd tegevaid kriminaalhooldusalused karistatud selliste kuritegude eest nagu vargused, avaliku korra rikkumine või joobes sõidukijuhtimine.

Kus kohas Pärnu kandis üldse ÜKTd tehakse?

Pärnu linnas on tööandjad MTÜ Tulevik, loomade varjupaik, MTÜ Samaaria Eesti Misjon, MTÜ Raeküla Selts, Pärnu haigla ja EELK Eliisabeti kogudus. Pärnu maakonnas annavad tööd põhiliselt vallavalitsused ja külaseltsid.

Kui palju suudab kriminaalhooldusametnik inimest muuta või ümber kasvatada?

Inimest muuta või ümber kasvatada saab ainult ühel tingimusel: ta peab seda ise tahtma ja selleks valmis olema. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusaluse kõrval, suunab teda ja aitab leida õiget teed. Oma otsused ja valikud teeb hooldusalune ise. Kui on olemas tahe ja järjepidevus, on ka tulemus positiivne.

Aga kuidas see töö teid on muutnud? Selline töö ei saa ju olla kerge.

Eks kogu meie elu ole pidevas muutumises ja kuna töö on elu osa, on selge, et tahes-tahtmata mõjutab see meid. Olen töötanud kriminaalhooldusametnikuna 11 aastat, sellest vanemametnikuna Pärnu talituses kuus aastat. Niisama kaua olen spetsialiseerunud ühiskondliku töö korraldamisele.

See töölõik nõuab järjepidevust, täpsust, operatiivsust ja nõudlikkust. Vastus sellele küsimusele oleks, et töö on mind muutnud rangemaks ja nõudlikumaks.