Pärnu gümnasistid ühendasid väitluse maailmameistrivõistlustel jõud

Noored väitlejad Karl Kontus, Kristin Parts ja Helery Maidlas Istanbuli vaatamisväärsustega tutvumas. Foto: Erakogu

Tänavu esindasid Istanbulis väitlemise maailmameistrivõistlustel Eestit kolm noort Pärnu väitlejat: sügisest gümnaasiumi lõpuklassi astuvad Karl Kontus Pärnu ühisgümnaasiumist ja Helery Maidlas ning Kristin Parts Sütevaka humanitaargümnaasiumist.

Kolme tulevase abituriendi väitlustiim "Ühisel jõul" nägi päevavalgust 2009. aastal ja IDEA (International Debate Education Association) Karl Popperi nime kandev debateerimise MM oli noortele väitlejatele esimene rahvusvaheline turniir.

Väitlusturniiridel heidetakse kõrvale võistlejate isiklik arvamus ja oluline on ükskõik millisel etteantud teemal oskuslikult argumenteerida: kas poolt või vastu. Seisukoht, kumba poolt kaitsta tuleb, võetakse loosiga. Mõneks teemaks antakse ettevalmistusaega, teinekord tuleb improvisatsiooni korras debateerida.

Sütevaka humanitaargümnaasiumi lõpetanud kogenud väitleja Age Tomson, kes võistlejatega Istanbulis kaasas käis, treenis selleks turniiriks väitlejatega üle kahe kuu. "Vaatamata sellele, et tegemist on juba kogenud väitlejatega, võttis lõplike argumentide kokkupanemine päris palju aega," muljetab väitlusõpetaja.

Treeningprotsessi algul võetud eesmärk pääseda 52 võistkonna hulgast esimese 16 sekka saavutati. Kuigi oktofinaali pääsenud eestlaste kohta edetabelis täpselt välja ei kuulutatud, vaid nad jäeti 9.-16. kohale, on Tomsoni arvates põhjust väga rahul olla.

"Ürituse teises pooles, mis kujutas endast MTT (mixed team track) ehk kõikide väitlejate peale moodustatud segavõistkondades debateerimist, oli kogemus tulemusest olulisem. Usun, et pärast väitlemist väga erineva tausta, kogemuse ja keeleoskusega väitlejatega igalt poolt maailmast väärtustavad Helery, Kristin ja Karl kindlasti enda võistkonna sujuvat koostööd rohkem," on Tomson veendunud.

Immigratsioonist multikultuurse seltskonnaga

Türgi turniiri läbiv teema oli immigratsioon: enamik väitlusi keskendus sellele, kas riikidel on moraalne kohustus migrantide ees või peaks keskenduma eeskätt ja ainult oma kodanike vajadustele. Samuti oli väitlustes juttu eri teemade praktilistest tulemustest, kasust ja kahjust osalistele: migrantide kodumaale, nende sihtriigile ja neile endale.

Üks kohapeal improvisatsiooni korras antud teemasid oli näiteks väide, et migrantidele, kes riigis on elanud vähemalt viis aastat, tuleks anda õigus hääletada üleriigilistel valimistel.

Kontusel tuli debattida võistkonnaga, kus üks kõnelejaist ei osanud inglise keelt ja teine mõistis vaid osaliselt. Kaks esimest raundi kaotatud, suutis tema segavõistkond siiski viimase vooru võita.

"Ka see polnud rõõmus uudis. Et vastasvõistkonna jaatus-pool peaaegu ei esitanudki argumente, oli mul esimese oponendina üsna raske vastaste pea olematu kaasuse vastu stiilselt väidelda," kirjutab Kontus pärast võistlust oma blogis nördinult muljetest.

Maidlaski oli võistluse käigus vahepeal päris pettunud. Turniirile üsna väikeste lootustega läinud eestlastel oli lõpuks taskus viis võitu kuuest, mis tagas neile neljanda tiimina pääsu kaheksandikfinaali. "Pärast Rumeenia võistkonnale kaotamist olime ikka üsna pettunud," meenutab Maidlas.

Kokkuvõttes ei mänginudki võistlus Maidlase arvates nii suurt rolli, pigem eri rahvaste ühendamine. Maidlase ütlust mööda polnud midagi paremat kui väidelda sedavõrd multikultuurse seltskonnaga ja suuta üksteisest aru saada.

"Minu tiimis oli tüdruk Jaapanist ja üks korealane, kes elab Ameerika Ühendriikides. See andis ülisuure kogemuse, kuidas toime tulla nii erinevate inimestega," märgib Maidlas kodumaale jõudnuna rahulolevalt.

Väitlejate ja kohtunike suur tasemevahe

Tomsoni hinnangul oli maailmameistrivõistluste tase üsna kõikuv: osalesid nii võistkonnad, kellele IDEA Karl Popperi maailmaklassi turniir oli üks esimesi väitlusi elus, kui tiimid, kellel rahvusvahelist kogemust juba üpris palju. "Arvan ise väitlusturniiridel kohtunikutööd teinuna, et kaheksandikfinaali kuulusid eranditult väga tugevad võistkonnad," kommenteerib Tomson.

Kontus õppis Türgis hindama kodumaa kohtunike kompetentsi. "Istanbuli võistluste väitluskohtunike seas oli parajaid pärle: kes ei tunne võistlusformaati, kes ei oska keelt või oma tööd," kirjeldab Kontus, kes seda enam on rahul Eesti väitluskohtunikega.

12 päevale Türgi kuuma päikese all võinuks väitlejate arvates päevi lisandudagi: viietärnihotell ning vahest liigagi sõbralikud ja abivalmis kohalikud kaalusid Kontuse sõnade kohaselt koduigatsuse üles.

Türgi ja Istanbul jätsid väitlejatele meeldiva mulje. "Meil oli paar väljasõitu ja ekskursioonipäev, kui külastasime kuulsamaid vaatamisväärsusi, nagu Hagia Sophia ja Grand Bazaar, mis olid väga võimsad," muljetab Parts moslemiriigist, mille ühiskond talle üllatava ja huvitavana mõjus. Sajad poed ja kümned tuhanded turistid lõputus tänavate rägastikus jätsid sügava mulje.

Ometi ei jäänud Partsile märkamata tema hinnangul ohtlikuna tunduv liikluskultuur ja ohtralt burkadega inimesi.

Kohalikud saavad omavahel hästi läbi

Kontus sai väikse kultuurišoki. "Peab tunnistama, et kuigi iga inimgrupi stereotüüpsed omadused - mustanahaliste siirus ja temperamentsus, asiaatide oskus kõike teha ja teada, USA inimeste teadmatus Euroopa suhtes, Balti riikidele omane kinnisem ja mitte nii seltskondlik suhtumine ja venelaste kange joomahimu - peavad suures osas paika, on tegelikult erinevusi vähem, kui arvasin," tõdeb ta. Kontusele oli suurim ime, et eri religioonide esindajad tundusid omavahel väga hästi läbi saavat.

Noori pärnakaid juhendama läinud Tomsoni kultuurielamus puudutas hoopis geograafiat ja prouat Valgevenest. "Alates esimesest päevast, kui algas treenerite ja kohtunike programm, tegi valgevenelanna aeg-ajalt märkusi, et oleme naabrid," meenutab Tomson endale keeruliseks kujunenud olukordi, kus talle jäi arusaamatuks, kas ta ei suutnud selgeks teha, kust ta pärit on, või oligi proua veendunud, et Valgevene ja Eesti on naabrid.