Kotermann kiusab Audru külmhoonet

Robertas Jakobauskis ehitab miljonite eurode eest ostetud masinaid ümber. Foto: Urmas Luik

Audru külmhoone tootmisjuhi Lembit Poobuse kabinetti sisenejale tungib sõõrmeisse küll kalalõhn, ent tegelikult pole juba märtsis avatud, kuus miljonit eurot maksma läinud kalakülmutustsehhi siiani korralikult tööle saadud.

Kevadel, pärast seda kui esimesed tonnid kala oli kokku ostetud, selgus, et Norrast ja Belgiast ligemale kahe miljoni euro eest soetatud masinad ei suuda omavahel koostööd teha ega funktsioneeri päris nii nagu vaja. “Siis me kaks nädalat sisuliselt kõige magusamal ajal seisime,” tunnistas Poobus.

Eesti kalapüügiühistu Audru külmhoone tegevdirektori Mart Undresti kinnitusel ei ole tehnilistes viperustes midagi üleloomulikku.

“Ega see ole auto, et sõidad poest välja ja kõik töötab,” ütles Undrest, kelle selgitusel ongi ultramoodsad tootmisliinid oma olemuselt väga keerulised ja vajavad peent häälestamist. “Paigaldus, programmeerimine, sajad sensorid ja muud asjad, mis kõik tuleb millimeetri täpsusega paika panna. Ei ole nii, et suure mutrivõtmega kaks meest kallal.”

Kümme päeva kalata

Suvi läbi on norrakad masinaid häälestanud, ent soovitud resultaati pole saavutatud. Nüüd on külmhoone tehniline personal asunud masinaid oma kõige parema äranägemise järgi timmima ja ümber ehitama. “Nagu ikka see väljamaa värk, aga meie oleme harjunud sellega, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab,” lausus Poobus. Tema kinnitusel näitavad esimesed testid, et tundide viisi kätt- ja peadpidi masinates olnud mehed on õigel teel.

Oleks nüüd ainult kala, millega masinaid testida. Paraku kimbutab kotermann külmhoonet kalaga varustama pidanud kaht laevagi, nii et need tuli remonti saata. Ämbriga ja turult pole tulnud siiski kala toomas käia.

Enne töölepingu peatamist jõudsid laevad merest välja sikutada 60 tonni kala. “Sellega me saime siin algust teha, aga kahjuks ei piisanud sellest ja nüüd oleme istunud siin peaaegu kümme päeva ilma kalata,” laiutas Poobus käsi.

Siiski on liinide seadistamine jäänud Undresti selgitusel aega, mil kala nii või naa vähem liigub, nõnda pole põhjust rääkida suurtest rahasummadest, mis jõude seisnud tehase tõttu teenimata jäid. “See, et suvel Eesti kalandusettevõtetes midagi ei toimu, on tavaline,” sõnas tegevjuht.

Vaja veel testida

Pealegi ei ole Eesti suurim kalakülmutustsehh päris kasutuna seisnud. Mais-juunis osteti Pärnu rannakaluritelt kokku oma 700 tonni kala. “Külmutusteenust tegime mujal ja mingil määral ka oma külmhoones. Me ei saa öelda, et kõik on katki, lihtsalt peame minema efektiivsemaks,” märkis Undrest.

Eesmärk on jõuda võimekuseni 200 tonni ööpäevas. Et nüüd see võimsus saavutatud on, ei julge Poobus kinnitada. “Selleks on vaja veel kuu või isegi kaks testida ja võib-olla veel mingeid lisaseadmeid soetada või ümber ehitada,” rääkis ta. Testimine loodetakse tema sõnutsi lõpetada lähema kuu-poolteise jooksul.

Mis ei tähenda, et senikaua kala vastu ei võeta. “Oleme valmis kas või homme kala vastu võtma,” väitis Undrest, kes ei pea võimatuks, et kibe külmutamine ja ladustamine läheb lahti juba nädala teisel poolel.

“Selge on see, et kui ta nüüd tööle hakkab, ületab meie toodang riigi teistest külmhoonetest tulevat, mitte kuskil mujal ei panda näiteks räime või kilu vaakumpakendisse,” avaldas Poobus lootust, et nähtud vaev ja tehtud investeeringud tasuvad ennast ühel heal päeval ära.