Pärnu koolivõrk püsib kui kõigutamatu kalju

Hansagümnaasiumi algklasside maja saab aasta pärast tagasi oma õige funktsiooni: seal alustab tööd Sütevaka esimene klass. Foto: Urmas Luik

Ehkki Pärnu üldhariduskoolide õpilaste arv käib allakäiguteed, ei põhjusta see lähiajal arvestatavaid muutusi siinses koolivõrgus.

Mullu parandatud ja täiendatud Pärnu linna haridussüsteemi arengukavas aastateks 2004–2015 on küll valdkonna arengu negatiivsetest trendidest kõneldes tõdetud õpilaste arvu vähenemist, ent sellest tuleneval kavas ei peatuta.

Kui selleks mitte lugeda alapeatükis „Visioon aastaks 2015” esitatud strateegiliste eesmärkide realiseerimisel saavutatavat tulemust: „On välja kujunenud optimaalne paindliku õppekorraldusega mitmekesiste valikuvõimalustega gümnaasiumide võrk.”

Muudatusi on olnud

Küll tõusis koolivõrgu optimeerimise teema Pärnus päevakorda juba kümmekonna aasta eest, kui linnavalitsuse haridusosakonda juhtis Vello Talviste.

Tema aruteluks esitatud ettepanekud tõid kaasa üpris vihase sõnasõja, ent konkreetselt on Pärnu koolivõrgus viimasel kümnendil toimunud vaid loetud arv muutusi: 2005. aastal suleti Niidupargi gümnaasium; 2007. aastal liideti õpilaste põuas Vene gümnaasium ja Slaavi põhikool Ranna gümnaasiumiks – uuest koolist on asja saanud, väljapakutud nimest mitte; 2010. aasta 1. septembrist jätkab Raeküla gümnaasium tööd põhikoolina; 2012. aasta 1. septembrist saab Hansagümnaasiumist Pärnu esimene üksnes gümnaasiumiklassidega kool; 2012. aasta sügisel avab Sütevaka humanitaargümnaasium Hansagümnaasiumi algklasside majas oma esimese klassi.

Maakonnas suleti 2000. aastal Tõhela algkool, 2004 jagas Tõhela saatust Pootsi 6klassiline algkool. 2008. aastal kujundati Kabli lasteaed-algkool üksnes lasteaiaks. 2009. aasta 1. septembrist jäid suletuks Taali põhikooli uksed.

2011. aasta 1. juulil löödi hingekella Selja algkoolile ja tänavu 1. septembrist on Tootsi põhikool reorganiseeritud lasteaiaks-põhikooliks, 2013/2014. õppeaastaks kujundatakse Audru keskkool Audru põhikooliks.

Maakonda kolm gümnaasiumi

Tulevikku vaatamise kohalt on sisukam ürik 2003. aastast pärinev „Pärnumaa üldhariduskoolide võrk ja selle seos kutseharidussüsteemiga”, mille pani kokku Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse koostatud ning Pärnu maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna toonase juhataja Avo Jussi juhitud töörühm.

Tuginedes paikkonna õpilaste arvu dünaamikale, piirkonna demograafilistele näitajatele, õpilaste väljalangemusele, koolide paiknemisele ja koolihoonete seisundile, konkreetse kooli õpetajatele ja õpilaskoha maksumusele, leidis töörühm jätkusuutlike ja konkurentsivõimeliste ning uute koolide vajaduse väljaselgitamisel, et maagümnaasiumidest on elujõulised vaid Kilingi-Nõmme, Sindi ja Vändra.

Ülejäänud nelja gümnaasiumi-keskkooli nägi töörühm tulevikus põhikoolina. Ehkki arvestades Pärnu maakonna hajaasustatust, ei kuulutata vältimatut kadu näiteks Tõstamaa keskkoolile. Või põhikoolidest samas kandis asuvale Varbla põhikoolile.

Linnas gümnaasiume viis

Pärnu puhul sõltub gümnaasiumide arv arengukava koostajate hinnangul valitavast mudelist. Kui senistes koolimajades praktiseeritakse jätkuvalt Euroopa Liidule võõrast keskkooli mudelit, ühes hoones on koos 1.–12. klass, on võimalikud muudatused Pärnu koolivõrgus väiksemad: omaette hoones paiknevad üksnes gümnaasiumiastme klassid tähendavad, võrreldes ka algklasse hõlmava kooliga, sootuks teistsugust õpikeskkonda.

Kõnealusel juhul näitas arengukava koostamise ajal tehtud prognoos, et Pärnus piisab viiest gümnaasiumist, seejuures on arvestatud maapiirkonnast linna tulevate õpilastega. Nii et pärast Pärnumaa kutsehariduskeskuse rajamist kaob vajadus gümnaasiumiastmete järele vähemalt kahes gümnaasiumis, tõenäoliselt Hansa- ja Raeküla gümnaasiumis.

Maakonnas hindas töörühm toona kesiseks rea algkoolide või lasteaedade-algkoolide kooliosade jätkusuutlikkuse, põhikoolidest kahtlesid arengukava koostajad 2003. aastal Kergu, Lõpe, Pärnjõe, Taali, Tali, Viira ja Varbla kooli elujõus.

Avar koolide valik

Pärnu abilinnapea Jane Mets ütles Pärnu koolivõrgu võimalikku optimeerimist kommenteerides, et Pärnu linna koolivõrk pakub praegusel kujul õpilastele avarat valikut: Pärnus on täistsüklikoolid, hõlmavad 1.–12. klassi, on omaette põhikoolid, peagi eraldi õppeasutusena tegutsev gümnaasium – Hansagümnaasium – ja head erakoolid.

„Kokkuvõtlikult on olemas kõik võimalused, et iga laps ning pere saaks enesele valida sobivaima kooli, see on oluline väärtus,” toonitas abilinnapea.

Mets tõdes taaskord, et Pärnu koolid annavad hea hariduse. Vähe sellest, riigieksamite tulemuste põhjal koostatud õppeasutuste pingereas säilitasid Pärnu koolid kas mulluse koha või tõusid läinud aastaga võrreldes veel kõrgemale.

Tasakaalus haridusmaastik

Kui ühisgümnaasium säilitas 17. koha, siis Sütevaka humanitaargümnaasium kerkis mulluselt seitsmendalt kohalt neljandaks, Koidula gümnaasium 20. kohalt 18. kohale, Ülejõe gümnaasium 111. positsioonilt 90. kohale, mullu 171. olnud Hansagümnaasium hõivas tänavuste riigieksamite tulemuste pingereas 115. koha.

Kuid Pärnu linna koolide kõrget taset näitab abilinnapea hinnangul muugi, kas või siin eelmisel õppeaastal üleriigilise tunnustuse pälvinud Vanalinna põhikooli õpikeskus, kus õpivad need lapsed, kes vajavad tavalisest väiksemat klassikollektiivi ja paindlikumat lähenemist õppetegevusele.

„Ka selline võimalus oli Pärnu koolivõrgus oodatud ning vajalik, tervikpilt haridusmaastikul peab olema tasakaalus,“ tõdes Mets. „Valikuvõimalusega loome keskkonna igale õpilasele, Pärnus saab iga laps võimetekohase hariduse.“



Täpsustus. Tänavune õpilaste arv on toodud linnas seisuga 10. september 2011, maakonnas 17. augusti seisuga.

Vene gümnaasiumi õpilaste hulka on arvatud 26, Sindi gümnaasiumi õppurite hulka 40 kooli mittestatsionaarset õpilast. Tabelis ei kajastu Sauga põhikooli 4.–9. klassis käivad 41 mittestatsionaarset õpilast.