/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2011/09/20/760118t1hacb8.jpg)
Kihnu majaka lähedusse Pitkänä ninale paigaldab Eesti Energia aasta lõpuks linnuradarid, millega saab jälgida lindude rännet, aga ka rüsijää liikumist, hülgeid ja merelindude kogunemise järgi kalaparvede liikumist.
Eesti Energia paigaldab Kihnu moodsa linnuradari
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sisuliselt on see ettevalmistus meretuulepargi rajamiseks Pärnu maakonna suurima saare lähedusse eesmärgiga koguda seire abil 2014. aasta lõpuni andmeid, hindamaks tuulemootorite mõju lindude rändele.
Üle 17ruutkilomeetrise Kihnu toimuva kevad- ja sügisrände jälgmiseks ja aasta ringi kasutatava, Hollandi firma Robin Radar Systemd B.V. horisontaalradari tööraadius on kümme ja skaneerimisseadmega vertikaalradari tööraadius viis kilomeetrit. Kavandatava meretuulepargi vaatesektori suunalt on võimalik suurendada horisontaalradari töökaugust poole võrra, 20 kilomeetrini.
Eesti Energia ASi taastuvenergia ettevõtte meretuuleparkide programmi juht Eero Saava selgitab, et radarid pannakse aasta lõpuks üles Kihnu tuletornist põhja poole.
“Linnuseireradarid on välimuselt ja sisemuselt väga sarnased laevaradaritega, mida kasutatakse navigatsioonis,” märgib Saava.
Saava selgituse järgi kannab vajalike uuringute kulud Eesti Energia. Meretuuleparkide keskkonnamõju hindamine toimub kahes etapis, alustades kriitilisematest: kalapüügi, lindude kokkupõrkeriski ja takistusefekti uuringutest.
“Kui uuringud annavad lubava resultaadi, teeme kogu ülejäänud uuringute gamma vastavalt Eesti seadusandlusele ning rahvusvahelistele standarditele ja praktikale,” täpsustab Saava.
Kihnu vallavanem Ingvar Saare ütleb, et on teadlik linnuradari paigaldamise plaanist, kuid konkreetselt pole sellel teemal vallamajas vesteldud.
Kihnu mere seltsi kodulehel kirjutab Pärnu merebioloog Jüri Tenson, kuidas ta käis Eesti Energia kutsel rühma ornitoloogidega Hollandis Haagis uudse linnuradari katsetustel ja väljaõppel.
“Väliselt paistab seade, nagu oleks kaks radarit nii kokku pandud, et üks tiirleb horisontaalselt ja teine vertikaalselt,” kirjeldab Tenson seadet. “Vertikaalradariga on tuvisuuruse linnukese kauguse, lennukõrguse, kiiruse, ligikaudse kaalu ja tiibade löögisageduse mõõtmine viie kilomeetri kauguselt naljaasi. Loomulikult juhitakse seda kõike keeruliste arvutiprogrammidega, andmeid saab edastada ükskõik kuhu kohta, nii et teadlased ei pea kogu aeg mere ääres lõdisema.”
Tensoni hinnangul on tõenäoliselt maailma moodsaima linnuradari paigaldamine Kihnu suursündmus nii Eesti ornitoloogidele kui kogu loodusteadusele.
Eesti ornitoloogiaühingu liige, Tartu ülikooli teadur Mati Kose on üks neist, kes on soovitanud Eesti Energial teha põhjaliku linnu-uuringu.
“Tuuleenergeetikaga peaks tegelema nii, nagu vanarahvas soovitab, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Praegu näib see aga olevat võidujooks ajas ja kohtadele, kuid edasi tuleb minna uue kvaliteediga,” leiab Kose.
Tunnustatud loodusetundja jutu järgi ei anna lindude liikumise vaatlemine ainult binokliga täit infot, sest rändurid lendavad ka öösiti ja halva ilmaga ning just siis võib tuulemootorite kui takistuste vältimine olla neile probleem.
“Visuaalsed võimalused on piiratud, seepärast on elementaarne, et iga suurema tuulepargi rajamisele eelneb lindude ja nahkhiirte liikumise uuring ning seda tehakse moodsate vahenditega,” selgitab Kose oma seisukohti. Lisades, et tal on äärmiselt hea meel, et energiamonopoliks peetav ettevõte teeb ajaloolise sammu ja paigaldab Pärnu maakonda Kihnu täiusliku linnuseiresüsteemi.