Pärnu-Jaagupi ja Kergu vahel käib tee-ehitus täie hooga. Tegemist on Pärnu- ja Eestimaa jaoks väga olulise teega, mis ühendab Lõuna- ja Kesk-Eestit saartega.
Kergu lähedal valmistutakse Põhja-Pärnumaa läbimurdeks
5. oktoober 2011, 09:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjaliku remondi käigus saab senine kruusatee Kergust kuni Uduvereni peale kauaoodatud tolmuvaba mustkatte, seda suuremat kaart pidi Pööravere kaudu, sest seal on rohkem elanikke.
Maanteeameti Lääne regiooni direktor Enn Raadik sõnas, et tööd võtavad mitu aastat aega, sest see on pikem objekt. Praegu ollakse Kergu-poolses otsas esimese lõigu kallal, sealgi tehakse osa töid tänavu ja osa jääb järgmisesse aastasse.
Esimest lõiku ehitab Tallinna Teede AS, tööde maksumus on 2,69 miljonit eurot ja valmima peaks see tuleva aasta augustiks.
Sel aastal peaks tolmuvaba katte saama lõik Metsaveere ristini, järgmisel aastal jõutakse kõnealuse lepinguga Pööravereni.
Tuleva aasta algul on kavas kuulutada välja järgmine riigihange, et Pööraverest tulla remondiga edasi Uduvere poole.
Kui kõik hästi läheb ja rahastamine jätkub, nagu teehoiukava ette näeb, jõutakse töödega 2013. aastal Pärnu-Jaagupi lähedale Uduverre välja. Kogu tee pikkus Kergust Uduvereni on 19,2 kilomeetrit.
Mustkatet ootab Koongagi
Sealt on kavas minna remondiga üle Via Baltica Koonga ja Kalli suunale, kus ootab tegemist kruusateelõik Vahenurme ja Koonga vahel. Kava järgi võiks kogu tee valmis saada aastail 2013-2014.
Raadik lausus, et üks tolmuvaba ühendus Kalli kaudu koongalastel küll on, kuid paljud Koonga lapsed käivad Pärnu-Jaagupis koolis ja Koonga jaoks on väga oluline saada kiiremas korras tolmuvaba kattega ühendustee Pärnu-Jaagupiga. “Lähema kolme aasta jooksul peaks see ehk sündima,” avaldas ta lootust.
Otsetee lõunast saartele
Transiidile ja maakonnale on Põhja-Pärnumaad läbiv tee väga tähtis läbimurre, mis kirjas maakonna arengudokumentides.
“Kui me selle tee valmis saaksime ja tugeva tolmuvaba katte peale, on see väga tähtis võit maakonnale ja Eestilegi, sest lõuna poolt tulijatele on see kõige otsem tee saartele. Muidu nad peavad sõitma kas läbi Pärnu või Rapla ja Märjamaa kaudu,” tõdes Raadik.
Põhja-Pärnumaad läbivat otseteed riigi lõunaosa ja saarte vahel ei ole sõitjad just kruuskatte tõttu kasutanud nii palju, kui võiks.
Raadik tõdes, et tee oli kehvas seisus ja päris paljudes kohtades nullprofiilis ehk välja ehitamata, kraavid olid kinni kasvanud või polnud neid üldse. Nüüd saab seal muldkeha kenasti välja ehitatud, kraavid tehtud ja kus olid külmakerked, sinna pannakse vahele geotekstiili, et kerkeid edaspidi ära hoida.
Kevaditi on sellistel kerkelistel ja sulavail teedel sageli sõitmine kaheksa tonniga piiratud.
“Koonga kandis on palju uuringuid tehtud. Seal avavad ettevõtjad dolomiidikarjääri, nii et selle tee edasine otstarve kindlasti suureneb. Tee peaks saama niikaugele, et seal pole vaja koormuspiiranguid kevadel ja halbade ilmastikuoludega ette panna,” märkis Raadik.