Lõpp soolisele diskrimineerimisele Pärnu rannas

Pärnu naisteplaaži kontseptsioon läheb õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul vastuollu mitme seaduse, sealhulgas põhiseadusega. Foto: Liis Rotar

Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul läheb Pärnu ranna naisteplaaž praegusel kujul vastuollu soolise diskrimineerimise keelu ja liikumisvabaduse põhimõtetega, mistõttu soovitas ta Pärnu linnavalitsusel lõpetada rannas sellisel kujul aastakümneid kestnud sooline eristamine.

Teder juhtis tähelepanu sellelegi, et üldkasutatava ranna keskel asuvatel naisteplaaži eraldavatel siltidel, mis tavainimese jaoks tähendavad, et meestel ei ole õigust sellele alale siseneda, ei ole tegelikult õiguslikku tähendust ning nendega ei saa keelata meestel sellele rannaalale liikumist.

Võrdsus peab olema

Ja asi pole ainult siltides. Täielikku liikumiskeeldu meestele või naistele avalikul rannal ei võimaldaks ka ei soolise võrdõiguslikkuse seadus ega põhiseadus. Küll aga näeb seadus ette igaühe õiguse viibida ja liikuda avaliku veekogu kallasrajal.

Ehk siis, kuna meestel on seadusest tulenev õigus avalikul ranna-alal liikuda, ei taga naisteplaaž sellisel kujul naiste privaatsust.

Vaid naistele kasutamiseks mõeldud rannaala oleks Tederi seletuse kohaselt võimalik kujundada nõnda, et see ei riivaks intensiivselt meeste liikumisvabadust ning oleks põhiseaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seadusega kooskõlaks. Selleks tuleks naisteala rajada maa-alale, kus ei ole üldisi läbiliikumise kohti.

“Pärnu rannas kujunenud praktikat arvestades tuleb privaatse päevitamise võimalus ette näha meestelegi ja sellekohane ala vastavalt märgistada,” tuleb Tederi sõnade järgi eri soost isikutele tagada samaväärne kohtlemine.

Alastitsoonide loomisel on õiguskantsleri sõnul oluline, et privaatse päevitamise alad saaksid vastavalt märgistatud.

Nii et inimesed oleksid teadlikud ja oskaksid arvestada ala erisustega ning oleksid ühtlasi kaitstud võimalike süüdistuste eest avaliku korra rikkumises.

Teisejärguline probleem

Õiguskantsleri kantselei selgitusel tuli Tederil naisteplaaži küsimusega tegelda laekunud avalduse tõttu, millega paluti kontrollida Pärnu rannas paikneva naisteplaaži seaduslikkust.

Et avaldus langes õiguskantsleri pädevusse ja avaliku ranna näol on tegu avaliku teenuse võimaldamisega kohaliku omavalitsuse poolt, kujundaski õiguskantsler oma seisukoha.

“Avaldus ei saanud õiguskantsleri esmatähelepanu, sest õiguskantsler peab oma peamiseks kohustuseks leida lahendused kaalukatele ja üleriigilist tähtsust omavatele põhiseaduslikele probleemidele,” pidas õiguskantsleri kantselei vajalikuks lisada.

Pärnu linnavalitsusel on oma seisukoha kujundamiseks ja õiguskantslerile vastamiseks aega 30. novembrini.

Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo ütles Postimees.ee’le, et linnavalitsus kavatseb oma seisukoha kujundada õiguskantsleri seatud tähtajaks ehk 30. novembriks. "Kui me oleme kujundanud seisukoha õiguskantslerile, siis oleme valmis seda teemat kommenteerima," ütles Murakas-Ollo. Tema sõnul tuleb Tederi seisukohavõttu kaaluda nii juristidel kui ka keskkonnaspetsialistidel. "Samas on naisteranna puhul tegemist ka ajaloolise objektiga, nii et siin on mitu olulist aspekti," lisas pressiesindaja.