Üllatus: Pärnu lahes ujus võrku säga (4)

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrku sattunud säga oli ligemale poolemeetrine ja lasti pärast mõõtmist vette tagasi.
Võrku sattunud säga oli ligemale poolemeetrine ja lasti pärast mõõtmist vette tagasi. Foto: Erakogu

Pärnu lahes sattus kalamehe nakkevõrku ligemale poole meetri pikkune saga. Kalateadlase hinnangul oli tegu haruldase kalameheõnnega, kuna neid kalu teatakse end rohkem siseveekogus peitvat ja sealgi kohtab neid haruharva. 

“Esialgu arvasin kala angersäga olevat, aga lähemalt uurides nägin, et tegu oli sägaga, kuna ta seljauim oli väga madal,” seletas oma nime saladuses hoida tahtev kalamees. “Saatsin pildi keskkonnaametisse, kus kinnitati, et tegu on sägaga. Kala ujub lahes edasi.”

Eesti mereinstituudi ihtüoloog Heli Shpilev iseloomustas säga Pärnu lahes väga haruldasena.

“Neid ujub Eesti vetes üldse väga vähe, aga enamasti kohatakse säga Emajõe vanas jões, mujal väga harva,” tõdes ta. “Ei tohi unustada, et tegu on rangelt kaitstava liigiga, kes tuleb püünisest koheselt vabastada, võimalusel mõõta, pildistada ja kala vigastamata tagasi vette lasta.”

Erialakirjanduse järgi kasvavad sägad väga suureks. Eestis on suurim isend tabatud aastate eest Peipsist ja see kaalus 56 kilo ja  oli 2,1 meetrit pikk.

“Säga on ürgne loom, kes elutses siinsetes vetes arvukalt, kui kliima oli soojem,” tähendas ihtüoloog. “Arheoloogiliste leidude põhjal teatakse, et ta asustas meie alade veekogusid juba üle 6000 aasta tagasi.”

Shpilevi selgituste järgi on säga üksik uitaja, mitte karjas ujuja,  armastab sügavaid jõe- ja järvesoppe ja lopsakat põhjataimestikku.

“Säga on röövkala, kes võib saagiks tappa ka sukeldunud veelinde,” ütles Shpilev. “Naljaga pooleks võib hoiatada daame koerakestega, et need oma sülelemmikuid õhtusel ajal vabasse vette ujuma ei laseks, kui seal võib elutseda mõni poolteisemeetrine säga. Säga on öösel tegutseja.”

Sägad muutusid haruldaseks meie kliima jahenemise tõttu, kuna vajavad kudemiseks suhteliselt sooja vett. Teiseks on sägale kaugetel aegadel olnud kindlasti suur püügisurve, sest kümneid kilosid kaaluv isend andis ohtralt liha soolamiseks. Säga peeti kalameeste seas trofeekalakski, mis samuti ahvatles teda püüdma. Aga nagu öeldud, tänapäeval on säga tapmine kuritegu.

Kommentaarid (4)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles