/nginx/o/2018/03/02/7651339t1hb9f8.jpg)
/nginx/o/2018/11/01/11540819t1h8b32.jpg)
Täna algaval hundijahihooajal on plaanis jagada küttimismaht välja mitmes osas, esimeses jaos võib Pärnumaal lasta neli hunti.
Alanud hooajal tohib hunte küttida jaokaupa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnamet andis loa küttida kaks hunti Are, Kaisma, Pärnjõe, Pööravere, Sauga, Suigu, Vändra, Tootsi, Kurgja Pärnu jõest põhja poole jääva osa ja Järvakandi jahipiirkonnas. Samuti tohib kaks võsavillemit lasta Nõmme, Massiaru, Orajõe, Tahkuranna ja Tali jahipiirkonnas.
Aruvälja, Audru, Halinga, Jõõpre, Jäärumetsa, Koonga, Lõpe, Kihlepa-Lindi, Saulepi, Seliste, Tõstamaa ja Vana-Varbla jahipiirkonnas ei tohi esialgu hallivatimeestele jahti pidada.
Mandri-Eestis lubatakse esmalt küttida 22 ja Saaremaal kaks sutt.
„Sel aastal on esmane küttimismaht määratud nendes piirkondades, kus hundid on koduloomi rünnanud kõige intensiivsemalt. Nii soovime vähendada edasist hundikahju. Järgmistel etappidel määrame küttimismahud ka ülejäänud piirkondadesse,“ selgitas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Keskkonnaagentuur tegi keskkonnaametile ettepaneku alustada eeloleval hundijahihooajal küttimist uutel ohjamisaladel. Kui varem piirnesid need alad maakonnaga, siis uue süsteemi järgi tuleb ohjepiirkondi 20 ja enamik neist ulatub mitmesse maakonda.
Sel aastal on esmane küttimismaht määratud nendes piirkondades, kus hundid on koduloomi rünnanud kõige intensiivsemalt.
Aimar Rakko
Ohjamisalade moodustamisel arvestati eelkõige hundile sobivaid elupaiku ja nende sidusust ning alade piirid jälgivad suuresti jahipiirkondi. Samuti arvestati loodusmaastike ja hundiasurkondade paiknemist ja loomade liikumist ning seniste hundirünnete kohti.
Ohjamisalade kinnitamise eel toimub veel arutelusid. Kokkuleppe saavutamisel väljastatakse lisaküttimislimiit, mida täiendatakse vastavalt jahipiirkondadest info laekumisele.
/nginx/o/2018/11/01/11540825t1h0af2.jpg)
„Möödunud aasta seireandmete ja küttimissurve jaotuse põhjal näitab keskkonnaagentuuri prognoos hundi arvukuse kuni 25protsendist langust. See peegeldub tänavuste hundikahjustuste väiksemas mahus ja küttimismaht väheneb võrreldes eelmiste aastatega oluliselt,“ selgitas Rakko limiidi määramist.
Huntide arvukuse ohjamisel lähtutakse eesmärgist säilitada Mandri-Eestis tänavu keskmiselt 20 pesakonda koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega sobivate elupaikade vahel.
Hundi tekitatud kahjustuste arv on võrreldes eelmise aastaga kolmandiku võrra kahanenud. Oktoobri lõpu seisuga on võsavillemid tänavu murdnud 540 lammast, viis kodukitse ja 15 veist. Kiskjakahju erineb maakonniti: hundid on murdnud lambaid enim Rapla- ja Saaremaal ja eelmisel aastal vähese kahjuga silma paistnud Läänemaal. Väiksema kisklussurvega piirkonnad olid nagu eelmiselegi aastal Jõgeva- ja Ida-Virumaa.
Mullusel jahihooajal kütiti Eestis 101 hunti lubatud 112st.
Huntidele on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. novembrist 28. veebruarini, saartel 31. märtsini.