Lihula mõisas piilub värvikihi alt põnev laemaaling

Mitme värvikihi alt esile tulnud ornamentika on ilmselt häärberi ehitamise aegne, oletavad professor Hilkka Hiiop ja tema juhendatav tudeng Frank Lukk. Foto: Mailiis Ollino

Keegi ei osanud aimata, kui palju põnevust pakub Lihula mõisa häärberis osalt läbisadanud lagi, enne kui kunstiakadeemia professor Hilkka Hiiop sealt koos tudengitega narmendavat värvi eemaldas ja avastas maalingu. Õhevile läksid sellest leiust Lihula muuseumi juhataja kunstiajaloolane Marika Valk ja teisedki teemasse pühendatud, sest sellesse ja kõrvalruumi on mõeldud väljapanekud.

“Tegime nendes ruumides ­uuringuid juba augustis ja leid­sime hästi võluva lilleriba. Algne mõte oli, et avame maalingu osa perimeetri ulatuses ja ühe nurga laest. Aga siis hakkas see kõik tunduma nii võluv, et sujuvalt otsus­tasime teha terve lae lahti,” jutustab Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse- ja konserveerimise eriala õppejõud Hiiop.

Hiiopi jutu järgi oli esmane plaan kunstiakadeemia tudengite abiga lahtine värv laest ja seintelt maha lükata, et ehitaja saaks siin tegutsema hakata. Selle töö tegemise ajal tuli 14–15 värvikorra alt nähtavale tagasihoidlik, kuid väga peenekoeline maaling ja lae perimeetri ümber jooksev lilleriba, mille iga kujundit piirava kinnisjoone keskmes on suurem lillekompositsioon ja keskel kuldselt helklev rosett. Trafareti ehk šablooniga lillemustrit on ­vaba käega täiendatud, lisatud meisterliku tegija isikupära.