Pärnu muulide väärtus on ümmargune null

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vasakmuuli kõrvale ehitas linn kergliiklustee, et armunud kuiva jalaga jõuaksid muulile, mille tipus legendi kohaselt pääsvat jah-sõna üle naise ­huulte kõige hõlpsamalt.
Vasakmuuli kõrvale ehitas linn kergliiklustee, et armunud kuiva jalaga jõuaksid muulile, mille tipus legendi kohaselt pääsvat jah-sõna üle naise ­huulte kõige hõlpsamalt. Foto: Mailiis Ollino

Vaevalt on Pärnus teist legendi staatusesse tõstetud objekti linnas kui sadama muulid, mis seda nimetust rohkem vääriks.

Muulidest kirjutatut lugedes näib, et need kaks merre suubuvat sadama kaitserajatist koosnevad samavõrra kividest kui nende kivide vette uputamise eri kirjeldustest ja sellele tööle omistatud ajast.

Asi muutub segaseks kohe alguses, muuli sümboolses mõttes tähtsaima kivi paigaldamisest 11. augustil 1863, mida loetakse muulide ehitamise ametlikuks alguseks. Sel südasuvisel päeval asetas kindralkuberner von Lieven suurtükipaukude ja ­Pärnu lauluseltsi esituses kõlanud “Issand, keisrit õnnista” saatel paika muuli aluskivi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles